Selline reedetunne. Loen tõepoolest Sass Hennot ja mulle meeldib. Täpselt nagu ma lootsin, sobib Trubetsky, Sauteri ja muude mu elu lemmikutega ühte ritta.
Mitte et töö tegemist ei tahaks, aga minu tahtmine loeb ju ka midagi, või kuidas? Käisin eile õhtul noori jazzmuusikuid avastamas ja täna hommikul maja taga lumikellukesi vaatamas ja õhtul, tundub, lähen Tartusse surfpoppunki kuulama… töö on selle kõigega võrreldes tobe vanainimeste asi ja kannatab kindlasti esmaspäevani:)
whatever 