you promise me heaven then put me through hell

Isegi mõte Intsikurmu laululavast kahvatub ürituse kõrval, kuhu elu mind sel nädalalõpul viis: süldipidu Lohusalu sadamas. Muuhulgas õppisin ma sellest kogemusest teatava üllatusega, et inimesed, kes jalutavad ringi, näpus Saaremaa viina pudel, kuhu sisse on apelsinimahlaga kokteil segatud, on mulle kuidagi… sümpaatsed. Oleks nagu omad:P Isegi kui nad samal ajal kõva häälega kaasa laulavad popurriid kõigist maailma süldilugudest. Või võibolla just sellepärast.

Ja mõnisada meetrit sadamast ja Rein Laaneorust ja kogu-aja-oli-mulle-naabriks-Alice’ist eemal hulkus mererannas ringi üks jänes, olles heaks eeskujuks suvest viimase võtmisel ja ebaoluliste tobeduste ignoreerimisel.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s


%d bloggers like this: