Mina loen sel suvel näiteks selliseid raamatuid:
* Lemony Snicket, Series of Unfortunate Events – kuus osa on praeguseks läbi ja kuigi aegajalt tundub, et kõik, lõpp, enam ei viitsi, siis igas raamatus on ikka midagi, mis tekitab tunde, et järgmist on ka vaja lugeda. Head paksude lehtede ja suure kirjaga lasteraamatud, neid jõuab enne hommikusööki poolteist tükki läbi lugeda:P
* Tim Moore, Do Not Pass Go – üks lugu Monopoli mängust ja Londoni linnast, ma pole veel aru saanud, kummast rohkem. See raamat jäi Londonis kogemata ette ja ma ostsin ta ja siis läks nii, et ma sõitsin selle suure vaaterattaga, mis nad on jõe äärde püsti pannud, aga ei vaadanud vaadet, vaid lugesin selle asemel raamatust, kuidas turistid Downing Streetil trügivad. This is just so me. Aga Tallinnas seda lugeda pole kuidagi pooltki nii fun; eks ma katsetan järgmisena kuskil Tallinn-Novi Sad marsruudil, kas ta sobib kuhugi või jääb veel oma aega ootama.
* Åsne Seierstad, Hundra och ett tag – ma ei teagi, miks ma seda norra raamatut rootsi keeles loen, võibolla sellepärast, et ma ei oska norra keelt:P tegelikult lihtsalt jäi jälle sellisel kujul ette. Lääne ajakirjanik Iraagis kevadel 2003. Ma ei ole veel päris täpselt aru saanud, millest see raamat ikkagi räägib, aga kirjutatud on mõnusalt ja hea on vahel jälle jupike lugeda sealt.
* Jeffrey Archer, Kane and Abel
* Raymond E. Feist, Magician – neid kaht raamatut ühendab see, et mõlemad on The Big Read top100 sees, kumbagi pole ma veel lugenud, sest pole suutnud neid raamatukogudest leida, ja Virgin Megastore’is maksid nad kumbki £1.99 :) Rohkem ei oska ma neist esialgu midagi arvata, aga kui briti üldsus on neid lugemisväärseks pidanud, siis pole mul põhjust esialgu ka arvata, et halvad on.
* Mil Millington, A Certain Chemistry – suhestun täitsa Telleri Tüdrukuga ja tema reaktsiooniga, ma olen seda raamatut ka paar korda pildunud juba ja praegu olen jälle üsna kindel, et ma ikka ei taha lõpuni lugeda:) Aga küllap ühel hetkel ikka loen, kui mitte midagi muud käepärast pole. Üldiselt vist siiski meestekas. Õnneks maksis kah £1.99, vähemalt pole rahast kahju:) Hiljem võin heasse peresse tasuta ära anda.
Noh, ja kui see kuhi läbi saab, siis võibki juba sügis käes olla ju.
Millingtonile on uus hea kodu leitud nyyd. Aga ma varsti teen yhe pikema nimekirja raamatutest, mis mul yle on, ma luban:)
Hei! Kuule! Ma oleks kah tahtnud seda Millingtoni kiigata! (teie reklaami järgi paistab nagu raamat, mis mulle eriti hästi peale läheks;)