Progress report raamatute ja kassi osas:
* kolm raamatut jäi, mida keegi ei tahtnud; viisin need, nagu lubatud, Taaskasutuskeskusesse… ja tulin sealt, nagu oleks võinud oodatagi, tagasi nelja uue raamatuga:P
* maailma kõige ägedama kassipoja leidsin üles ja toon endale homme koju. varem või hiljem hakkan siia postitama mobiiltelefoniga tehtud halvakvaliteedilisi fotosid temast, ma kardan;)
Loomapoes võiks müügil olla kassi stardikomplekt. Kassipoja pidamiseks on vaja selliseid asju:
* liivakast (mulle meeldivad rohkem need katusega, lõhna pärast ka, aga põhiliselt sellepärast, et kassipoeg suudab metsiku hulga liiva üle serva välja tuuseldada sealt muidu)
* kassiliiv
* piludega kühvel liivakasti puhastamiseks
* söögikauss ja joogikauss (kindlasti eraldi, see kahe sektsiooniga kauss osutub jube ebapraktiliseks, kui on vaja vett vahetada – ja vaja on tihti, kui kuivtoit kohe sealsamas kõrval on)
* kraapimislaud (sobib ka diivan, tugitool vms pehme mööbliese, aga mul selliseid kodus pole ja kassi pärast ostma ka ei hakka;)
* mõni mänguasi (tavaline pall suudab pakkuda uskumatut rõõmu pikaks… tähendab, nii pikaks ajaks, kuni see kuhugi mööbli alla ära kaob. mina muidugi ei suutnud hoiduda ostmast karvast ussi, mis sabast tõmbamise peale surisema ja ringi hüppama hakkab…)
* pikemakarvalise kassi puhul läheb varem või hiljem tarvis ka kammi, aga selle ostmisega kannatab oodata ntx järgmise palgapäevani
* armastust, hellust ja viitsimist.
whatever 
Mul oli siuke kamm, et leidsin vanalinnast maast hirmus õnnetu ja räpase kassipoja ning viisin koju (korterisse) eluleturgutamisprotseduuridele – noh, et kui turskemaks läheb, siis kihutaks jälle välja. Ja kui kass suuremaks kasvas, siis tal tekkisid mingid nagu psühhoosid. Näiteks ründas öösel mu jalga. Või sittus nurka. Iivõl, iivõl loom, noh. Ühesõnaga siis ma arvasin, et ta on valmis oma iseseisva elu juurde naasma ja tõstsin hoovi. Seal elab ta senimaani. Aga mina ei julge endale enam korterisse kassi võtta, sest ma arvan nüüd, et kui kass jätta päevadeks üksinda koju, siis tal hakkab ropult igav ja ta läheb peast segamini :(
Muide, see kühvel liivakasti koristamiseks… Selle vajalikkuse osas lähevad inimeste arusaamad kardinaalselt lahku ning see on tingitud eri elustiilidest ja eri lähenemistest liivakastile kui institutsioonile. Ma proovisin ka natuke aega selle paakuva liivaga jantida, ent leidsin ruttu, et see on tühi töö. Liivakasti põhja tekkis betoon. Sellised tuttavad inimesed aga, keda ka sõbrannadeks kutsutakse, pealtnäha muud ei teegi, kui sobravad kühvlikesega seal liivakastis ja otsivad uusi klombikesi. Mul kühvlit ei ole ja liiva viskan lihtsalt kaks korda nädalas aknast välja. Igaühele oma.
Aga Mardi juhtumi võib kokku võtta sõnaga kassipoeg. Nii nad käituvadki, kuni äkitselt, näiteks umbes aastaseks saades või nii, enam ei hulla, ründa ega trallita, vaid lihtsalt vedelevad ja magavad.
Kui liivakasti põhja tekib betoon, oled sa laisk olnud. Paakuva liiva säästlikkus tulebki välja ainult siis, kui sa sageli ja regulaarselt kasti puhastad. Minu kass saab ühe 5kg kotiga paakuva liivaga läbi umbes kolm nädalat.
Ma arvan, et Raivo tahtiski eelnevalt oma laiskusele tähelepanu kutsuda :) Kuulda on olnud, et osad inimesed on oma kassid suutnud õpetada vetsupoti peal käima. Aga ma isiklikult arvan, et need on needsinased inimesed, kes oma lastest päramootoriga paadid kasvatavad (© Vonnegut).
Noh, kuna mina olen esiteks kohutavalt usin ja teiseks on mul kujunenud kinnisideeks vähendada prügikasti mineva sodi hulka miinimumini (ja te ei kujuta ette, KUI väikseks selle hulga saab, kui natuke mõelda viitsid), siis ma sobran kühvliga hea meelega. Betooni pole täheldanud.
No ei saa ju eitada, et “aknast välja” lahendab prügikasti mineva sodi hulga vähendamise probleemi samuti täitsa efektiivselt. Kui laiendada seda ka muud sorti prügile, siis isegi efektiivsemalt, kui kühvlikesega sobramine.