küll tuleb aeg ja ravib haavad

päh. kolimisprotseduuride käigus kadus täitsa vale sissekanne ära:) anyway, mõnd aega tuleb siin tehniliste probleemide suhtes kannatlik olla, ma ei saa ise ka veel aru, mis töötab ja mis mitte… edit: kadunud kanne on olemas, aga kommentaaridega on ikka veel kehvasti. las ta praegu olla. mõnes blogis näiteks ei saa üleüldse kommenteerida, aga ikka kõik … Loe edasi “küll tuleb aeg ja ravib haavad”

päh. kolimisprotseduuride käigus kadus täitsa vale sissekanne ära:)

anyway, mõnd aega tuleb siin tehniliste probleemide suhtes kannatlik olla, ma ei saa ise ka veel aru, mis töötab ja mis mitte…

edit: kadunud kanne on olemas, aga kommentaaridega on ikka veel kehvasti. las ta praegu olla. mõnes blogis näiteks ei saa üleüldse kommenteerida, aga ikka kõik loevad:D

neil hommikutel õhk on justkui teras

Postimees: Meistrimehed sünnivad juba lasteaias Lasteaia juhataja Reet Guthan räägib, et nende lasteaias on väga oluline kasvatada lapsi soo järgi – tüdrukutel on iluvõimlemine, poistel puutöö ja maadlemine. TMV. Kas sellisel moel lasteaia juhatamine meil, ma ei tea, põhiseadusega vastuolus ei ole? Iluvõimlemine my ass:( edit: ma sain nii tigedaks, et kirjutasin sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse … Loe edasi “neil hommikutel õhk on justkui teras”

Postimees: Meistrimehed sünnivad juba lasteaias

Lasteaia juhataja Reet Guthan räägib, et nende lasteaias on väga oluline kasvatada lapsi soo järgi – tüdrukutel on iluvõimlemine, poistel puutöö ja maadlemine.

TMV. Kas sellisel moel lasteaia juhatamine meil, ma ei tea, põhiseadusega vastuolus ei ole? Iluvõimlemine my ass:(

edit: ma sain nii tigedaks, et kirjutasin sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonda ja kaebasin. niigi peavad pooled mu tuttavad mind võitlevaks feministiks ja seega ohtlikuks ja väldivad mind, nii et kaotada pole suurt midagi.

pilvi hajumas hommikutaevas

Veel intrigeerivaid detaile roheliste rattaretkelt: * mõlema hommikusöögi koosseisu kuulus kilepakendis saiake; esimesel päeval sooviti pakile kleebitud sildil “hommseks” jõudu, teisel päeval ei olnud isegi ühtegi põnevat kirjaviga. Pudru söömiseks anti see-eest puulusikad, nii et keskkonnasõbralikkuse skoor 1:1, mis? * esimest korda elus jäin ühele müüjatädile alla vaidluses “ma seda kilekotti ei võtakski, aitäh”. Tädi … Loe edasi “pilvi hajumas hommikutaevas”

Veel intrigeerivaid detaile roheliste rattaretkelt:

* mõlema hommikusöögi koosseisu kuulus kilepakendis saiake; esimesel päeval sooviti pakile kleebitud sildil “hommseks” jõudu, teisel päeval ei olnud isegi ühtegi põnevat kirjaviga. Pudru söömiseks anti see-eest puulusikad, nii et keskkonnasõbralikkuse skoor 1:1, mis?

* esimest korda elus jäin ühele müüjatädile alla vaidluses “ma seda kilekotti ei võtakski, aitäh”. Tädi töötas mingi saiafirma kirjadega müügibussis ja saab kindlasti selle aasta kõige jäärapäisema teenindaja auhinna. Kõnealune kilekott seisab ilmselt siiamaani selle bussi letil fantapudelite vahel, kuhu ta minust jäi.

* õhtuse lõkke ääres kohtasime unustamatuid noori loodusesõpru – ca 14-aastased, vesipiibuga ja, noh, ma ei tahaks küll klišeedesse laskuda, aga neil OLID pikad blondid juuksed. Ühe seltskonnaliikme käele ronis ämblik. “Appi! Tapa ta ära! Viska tulle! Las põleb!” Nii tehtudki.

Tore ja maailmapilti avardav on rohelistega koos matkamas käia.

ei saa ei või ei taha endaks jääda

Üks lahke noormees pakkus mulle roheliste rattaretkel võimalust anda allkiri tuumaenergia vastu. Ma igaks juhuks keeldusin, kuigi on ju meelitav uskuda, et füüsika põhialuseid võiks minu soovi kohaselt muuta. Üks teine lahke noormees kutsus mind samal üritusel endaga metsa sõnajalaõit otsima. Ma jälle ei läinud. Tagantjärele mõeldes ei saagi aru, miks ma kõik võimalused niiviisi … Loe edasi “ei saa ei või ei taha endaks jääda”

Üks lahke noormees pakkus mulle roheliste rattaretkel võimalust anda allkiri tuumaenergia vastu. Ma igaks juhuks keeldusin, kuigi on ju meelitav uskuda, et füüsika põhialuseid võiks minu soovi kohaselt muuta.

Üks teine lahke noormees kutsus mind samal üritusel endaga metsa sõnajalaõit otsima. Ma jälle ei läinud. Tagantjärele mõeldes ei saagi aru, miks ma kõik võimalused niiviisi käest lasin:)

seisan kaldal ja kallistan ennast enne kui läheb mu laev

Esimest korda maailma ajaloos juhtus, et leidsin Päevalehe “Melu”-rubriigist midagi kasulikku – ma just tahtsin küsida, et kust neid ratastega tosse saab, mis järsku kõigil lastel (või noh. minust noorematel inimestel) jalas on.

Esimest korda maailma ajaloos juhtus, et leidsin Päevalehe “Melu”-rubriigist midagi kasulikku – ma just tahtsin küsida, et kust neid ratastega tosse saab, mis järsku kõigil lastel (või noh. minust noorematel inimestel) jalas on.

пусть он землю бережет родную

Moskvast rohkem meeldis mulle tegelikult ilus pisike tuumalinn Dubna, kus sai näha Volga jõge ja maailma suurimat Lenini kuju. Linnaekskursiooni käigus rääkis giid põhiliselt tuumafüüsika kaasnüüdisaegsetest rakendustest ja mul hakkas natuke kahju, et ma ikkagi füüsikuks ei hakanud, kuigi seda üksvahe isegi plaanisin. Pärast kontserti võtsime kohaliku segakooriga viina ja laulsime koos “Katjuššat” ja laule multifilmidest. Jube armas õhtu oli.

Sügavamat teaduslikku uurimist vajaks see fenomen, kuidas ma suvalisest mees- või segakoorist suudan ka ilma koori kuulmata või laval nägemata hetkega kõik bassid välja noppida. Mingi värk oli vist tegelt sellega, et alfaisased on madala häälega?;) Dubnas tutvusin näiteks toreda poisi Griššaga, alumine bass ja teaduste kandidaat (tuumafüüsika alal muidugi).