uskumatu, et ma SELLE jõlekokteili suutsin unustada!
3.
Ühel varakevadel, lihavõttepühade ajal, sooritasime me M-ga roadtripi Põhja-Rootsi. Kontseptsioon oli, et mina lähen külla E-le ja tema läheb külla mingile oma vene pruudile (kes elas juhuslikult mitte ainult E-ga samas linnas, vaid konkreetselt tema kõrvaltänavas) ja et me sõidame sinna minu autoga ilma puhkepeatusteta ja et kogu reisi finantseerimiseks ostame kaasa pagasnikutäie kanget alkoholi ja müüme seda rootslastele 70% marginaaliga. Te ei usu, aga see kontseptsioon töötas 100% nii, nagu planeeritud! Kuni selleni välja, et isegi sixpacki Batteryt taipasime me koos alkoholiga hulgilaost kaasa haarata. Põhja-Rootsi on ikka uskumatult kaugel ühe jutiga kohalesõitmiseks, isegi kui sõidad heas seltskonnas ja hea muusika saatel.
Minema hakkasime pärast tööd Soome laevaga – mis see siis olla võis, mingi kella viie-kuue paiku neljapäeva õhtul (pühad olid ju, noh) ja kohale jõudsime kella kaheksa ajal reede hommikul. Ajasime E üles ja nõudsime kohvi, aga pärast seda sõiduööd tundus see kuidagi mõttetult lahja asjana. Battery oli selle aja peale muidugi ammu otsas, aga E külmkapis leidus mingit rootsi energiajooki, mille nime ma ei mäleta; lühendus ta vist PK-ks. Powermidagi. Power King? No me segasime seda kohvi sisse. Päris vastik sai. Nii vastik, et M arvas, et hullemaks see segu nagunii enam minna ei saa, ja kallas sinna sisse viina ka (meil oli ju oma viin kaasas)…
Mina seda jälkust igatahes ei joonud, ainult maitsesin, ausõna! Mistap tunnistan selle käesolevaga neist kolmest jõlekokteilist kõige jõledamaks:)
whatever 