Siin teie kultuurimajakas jälle – seekord siis Londoni ägedamad muuseumid ja sellekevadised näitused neis. (Ma jagan soovitusi omaenda attention spani järgi ehk siis minu meelest ei peaks üheski muuseumis ülearu pikalt järjest vahtima. Kust see aegki. Üks näitus või osakond korraga, aitab küll, homme on ka päev! Aga kellel keskendumisvõimet kauemaks jagub, võib ükskõik millisesse neist muuseumidest põhimõtteliselt sisse kolida ja ei pea ka kahetsema.)
* Loomulikult alustan ma soovitamist alati oma lemmikmuuseumist, Victoria&Albertist, millest ma olen varem ka kirjutanud. Kuna seal on kõik asjad ilusad, siis sissekolimiseks oleks see mu esimene eelistus. Ja kui ma peaks valima, kus osakonnas täpselt elada, siis vist Korea… aga surnud olla sooviksin lähis-Ida saalis, sest seal asuvad mu lemmikmausoleumi tükid.
Ajutise näitusena on V&As praegu David Bowie is, mis on nii kohutavalt populaarne, et ma ei tea lubada, kas pileteid jagub – tuleb kohale minna ja küsida lihtsalt, eelmüügi omad on küll otsas. Ma arvan, et disainisõbrale tõotab see muidu toredat elamust küll (ise pole veel vaatama jõudnud).
* Kohe V&A kõrval on Natural History Museum ja Science Museum, mis mõlemad on hirmutavalt suured, aga eks neiski ole omad kompvekid peidus.
Loodusmuuseumis on täpselt minusuguste jaoks koostatud Treasures – ekspositsioon 22 KÕIGE ägedamast objektist selles muuseumis, ja uskuge mind, nad on ka tõesti väga ägedad, viimne kui üks. Ja sellekevadine ajutine näitus on elusatest liblikatest!
Veel on loodusmuuseumis vaatamist väärt dinosauruste osakond; ülejäänu on ausalt öeldes umbes nagu Tartu Ülikooli zooloogiamuuseum aastal 1987, kopitanud topised klaasvitriinides (ja ühtegi nii ägedat, nagu need põtra ründavad hundid olid, ei ole).
Teadusmuuseumis on mu lemmikgalerii Making the Modern World, mis on jälle üks selline greatest-hits-tüüpi väljapanek. Ford T, Apollo 10, pikuti pooleks lõigatud Mini Cooper – what’s not to like?
Inseneridele ja muidu nohikutele võib meeldida ka Alan Turingi näitus, aga hoiatan, et põhiosas on see üles ehitatud mustvalgetele fotodele ja rääkivate peadega filmiklippidele, nii et keskmise viieaastase attention spani (vt: mina) paneb see veidi proovile.
Tegelikult ma vist teadusmuuseumi eraldi minna ei viitsikski, kui see täpselt V&A ja Kensingtoni palee vahel ei oleks.
* Aga jah, sealsamas lähedal on Kensingtoni palee, mida mina hindan kõrgelt oma suure lemmiku, kuninganna Victoria teemalise ekspositsiooni tõttu. Muidugi kui sinna juba pilet osta, tasub kogu maja läbi jalutada, ka teised osad on seal päris toredasti lahendatud.
* British Museum on ka täiesti hoomamatult suur ja pole mingit lootust seda järjest läbi käia. Kui ma peaks sealt valima ühe asja, mida vaadata, siis ma vaataks Rosetta kivi, sest see 1) näeb päris dekoratiivne välja 2) on maailma teadusajaloos kohutavalt tähtis, 3) asub peaukse lähedal:D Ja kui peaks valima sada asja, siis muidugi A History of the World in 100 Objects (need on muuseumi kaardil kõik kenasti ära märgitud).
Briti muuseumi selle kevade hittnäitus on Pompeii and Herculaneum, mis on ka tohutult kiita saanud ja seetõttu võibolla veidi raskesti ligipääsetav… aga kui ma viimati kontrollisin, siis polnud ta nii põhjalikult välja müüdud kui David Bowie. Inimeste eelistused ikka üllatavad mind vahel.
* Minu lemmikmuuseumi tiitlile Londonis kandideerib V&A kõrval tegelikult tihedalt ka London Transport Museum, sest ma kord olen juba selline… ühistranspordipede (metrooseksuaal?). Minu meelest on selles muuseumis ka põhiliselt väga ilusad asjad (minu lemmikruum on Design for Travel, mis räägib transpordisüsteemi ühtse visuaalse imago kujunemise lugu)! Kuna on mäletatavasti metroo juubeliaasta, siis on üleval reklaampostrite näitus läbi aegade ja 25.-27. mail näiteks on jälle lootust tunnelis auruvedurit näha.
whatever 