Autor: kitty

õhtul on mahedad varjud pehmed ta silmad ja hääl

Muidu läheb nii: * pärast esimeste bikiinide valmisheegeldamist tean juba päris hästi, kuidas EI ole mõtet teha; varsti saab valmis ver. 2, mida ehk kannatab isegi märjana kanda; * uusaeg oli talumatult igav, umbes kaheksanda inglise filosoofi juures loobusin. Selle asemel hankisin üldajaloo (1938-1991) õpiku, mille kaanepilt mu enda keskkooliajast tuttav ette tuli. Väga põnev … Loe edasi “õhtul on mahedad varjud pehmed ta silmad ja hääl”

Muidu läheb nii:

* pärast esimeste bikiinide valmisheegeldamist tean juba päris hästi, kuidas EI ole mõtet teha; varsti saab valmis ver. 2, mida ehk kannatab isegi märjana kanda;
* uusaeg oli talumatult igav, umbes kaheksanda inglise filosoofi juures loobusin. Selle asemel hankisin üldajaloo (1938-1991) õpiku, mille kaanepilt mu enda keskkooliajast tuttav ette tuli. Väga põnev raamat, täitsa kahju, et ma omal ajal ainult sisukorda viitsisin lugeda (no et teaks, kust leheküljelt seekord maha kirjutada);
* samas, kui ma oleks kõik ajalooõpikud juba lapsena läbi lugenud, siis oleks nüüd lugemisvaraga ilmselt kitsas käes – kogu eesti keeles ilmunud Rosamunde Pilcheri looming on mul ka hoolikalt läbi töötatud. Vastukaaluks veidi Hesset ja Tolstoid ka, aga need pakkusid, tunnistan ausalt, oluliselt vähem rõõmu ja naudingut.

muud uudist polegi, aga selline diskleimer ka veel siia otsa, et kui te näete linna peal plakateid, kus on väikeses kirjas ühe ametlikult minu liikmelisust nautiva muusikakollektiivi nimi ja väga suures kirjas ühe minu poolt äärmiselt taunitava muusikakollektiivi nimi ja tillukeses kirjas viimatimainitud (tegelt meelega mainimata jäetud, eks ole) kollektiivi lahkumistuuri kuupäevad, siis ärge MIND selle projektiga seostage, sest ma boikoteerin seda – ilma ühegi muu vabanduseta kui “no aga see on ju nõme”. Mitte areenilt lahkumine ise muidugi, aga tuur ja sellel osalemine.

ja kõik läheb mööda ka see mis hiljem tundub tähtsana

Kass on kodust ära – no sõna otseses mõttes, kosutab maal närve – ja minu harvad kojusattumishetked on kujunenud tõeliseks hiirte peoks. Ei mäletagi, millal ma viimati sain endale lubada kapiuste ja sahtlite irvakilejätmist. Või üldse seda, et kõiki asju ei pea enne kodust lahkumist korralikult ÄRA panema ja nad on tagasituleku ajaks ikka veel sama koha peal ja pole tükkideks rebitud, ümber lükatud, üles harutatud, ära söödud või mida iganes veel tavaliste tarbeesemetega teha annab.

Ja ma sain soolise võrdõiguslikkuse volinikult kirja ja mul on tunne, et see riik natuke ikka toimib ka. Kuigi aeglaselt.

kannan sind praegugi kaasas veel vapilinnuna kilbil

Kuna Keskraamatukogu on oma ilge kassinäoga turvamehe kas lahti (oleks ju tore) või puhkusele (tõenäolisem, kuigi mitte nii tore) lasknud ja asemele mingi tuima tädi pannud, katkestasin vähemalt ajutiselt oma boikoti nimetatud asutusele ja tegin teoks ammuse plaani – laenutasin põhikooli ajalooõpiku “Keskaeg” ja lugesin selle läbi. See avardas mu maailmavaadet oluliselt. Ajalooga on umbes … Loe edasi “kannan sind praegugi kaasas veel vapilinnuna kilbil”

Kuna Keskraamatukogu on oma ilge kassinäoga turvamehe kas lahti (oleks ju tore) või puhkusele (tõenäolisem, kuigi mitte nii tore) lasknud ja asemele mingi tuima tädi pannud, katkestasin vähemalt ajutiselt oma boikoti nimetatud asutusele ja tegin teoks ammuse plaani – laenutasin põhikooli ajalooõpiku “Keskaeg” ja lugesin selle läbi. See avardas mu maailmavaadet oluliselt.

Ajalooga on umbes seesama asi, mis käsitööga – kuna see aine mulle kooli ajal ei meeldinud, siis vedasin end sellest läbi alatu pettuse, bluffimise ja lühiajalise mälu osava rakendamise abil. Alles nüüd, vanas eas, tunnen, et tegelikult võiks neid asju ju teada. Nii et… vahetult enne keskajaga alustamist õmblesin valmis oma elu esimese seeliku; järgmiseks tulevad uusaeg ja heegeldatud bikiinid. Või no eks näeb, kuidas sellega läheb.

mul on mitu tahku kumbki külili

Hmm. Seda, mida ajakirjanikuks õppinud Kaja arvab IT kohta, olen mina oma IT-haridusega alati arvanud ehitusala kohta. Umbes siis nii, et “ei no mul on tore töö küll, aga tegelt oleks vahel ikkagi tore mingit reaalset väärtust luua, mitte niisama mulli ajada”. Huvitav, millest ehitajad tüdimushetkedel unistavad?

Hmm. Seda, mida ajakirjanikuks õppinud Kaja arvab IT kohta, olen mina oma IT-haridusega alati arvanud ehitusala kohta. Umbes siis nii, et “ei no mul on tore töö küll, aga tegelt oleks vahel ikkagi tore mingit reaalset väärtust luua, mitte niisama mulli ajada”.

Huvitav, millest ehitajad tüdimushetkedel unistavad?

well mr right that was tonight

Vaatasin eile seda Prantsuse-Portugali mängu ja mõtlesin, et portugallastest on ikka inetu sundida väeteid vanu inimesi sellist karmi sporti tegema. Koordinatsioon ja tasakaal pole neil enam see, kukuvad tihti ja saavad väga haiget… ühtegi luud pole nad veel murdnud, aga pea seegi ei või juhtuda. Näiteks reieluud on vanainimestel väga haprad, kujutage ette, kui Luis … Loe edasi “well mr right that was tonight”

Vaatasin eile seda Prantsuse-Portugali mängu ja mõtlesin, et portugallastest on ikka inetu sundida väeteid vanu inimesi sellist karmi sporti tegema. Koordinatsioon ja tasakaal pole neil enam see, kukuvad tihti ja saavad väga haiget… ühtegi luud pole nad veel murdnud, aga pea seegi ei või juhtuda. Näiteks reieluud on vanainimestel väga haprad, kujutage ette, kui Luis Figo murrab kolmanda koha mängus reieluu! Ma arvan, et ta võiks igaks juhuks minna platsile käimisraamiga, sellisega, millisega mõned tädikesed vahel tänaval käivad.

Teine äärmus on jälle see, et mängu on võetud lapsi, kes suurte poiste mänguga teinekord toime ei tule. Ma tõesti loodan, et Cristiano Ronaldo emme on kuskil platsi ääres ja puhub peale, kui pojake jälle haiget saab ja nutma hakkab.

Tegelt arvasin ma seda kõike juba eelmisel suvel, kui ma Portugali koondist elusast peast staadionil nägin. Praegu tuli lihtsalt uuesti meelde.

Muud jalkaasjad panime Katuga ka paika.

kapec es tiešam nezinu kapec

Ma kulutasin Gaudeamusel 10 krooni. Selle üle, kas see on maailmarekord – 1994. aasta laulupeol käis E. ära 3 krooni ja 60 sendiga, aga no halloo, sel ajal sai selle raha eest paki suitsu, mille E. ka ostis – võib vaielda. Me vaidlemegi parajasti.

Ma kulutasin Gaudeamusel 10 krooni. Selle üle, kas see on maailmarekord – 1994. aasta laulupeol käis E. ära 3 krooni ja 60 sendiga, aga no halloo, sel ajal sai selle raha eest paki suitsu, mille E. ka ostis – võib vaielda. Me vaidlemegi parajasti.

beware what you wish for cause that’s what you get

Mu pangakonto vaba jääk on 71 krooni ja 11 senti. Sellega varustatuna lähen ma siis terveks nädalavahetuseks Gaudeamusele. Õnneks helistavad juba eile õhtust peale vahetpidamata igasugused poisid, kes tahavad mind toita, joota ja Tartusse sõidutada. Ma arvan, et kõik saab korda – nagu tavaliselt:)

Mu pangakonto vaba jääk on 71 krooni ja 11 senti. Sellega varustatuna lähen ma siis terveks nädalavahetuseks Gaudeamusele.

Õnneks helistavad juba eile õhtust peale vahetpidamata igasugused poisid, kes tahavad mind toita, joota ja Tartusse sõidutada. Ma arvan, et kõik saab korda – nagu tavaliselt:)

my soul is painted like the wings of butterflies

Mio sai metsas suurepäraselt hakkama – ronis ise alla igalt poolt, kuhu ta enne üles oli roninud, võttis ette pikki jalutuskäike ja avastas hämmastusega, et äkilise spurdi lõpptulemuseks ei peagi tingimata olema peaga vastu peldiku ust jooksmine. Teinekordki. Mina sain ka metsas suurepäraselt hakkama, mida aga ei saa väita tsivilisatsioonis hakkamasaamise kohta. Vahetult enne pühi … Loe edasi “my soul is painted like the wings of butterflies”

Mio sai metsas suurepäraselt hakkama – ronis ise alla igalt poolt, kuhu ta enne üles oli roninud, võttis ette pikki jalutuskäike ja avastas hämmastusega, et äkilise spurdi lõpptulemuseks ei peagi tingimata olema peaga vastu peldiku ust jooksmine. Teinekordki.

Mina sain ka metsas suurepäraselt hakkama, mida aga ei saa väita tsivilisatsioonis hakkamasaamise kohta. Vahetult enne pühi jõudsin mõõdutundetult flirtida kellegagi, kellega… noh, poleks pidanud. Vahetult pärast tagasi koju jõudmist läksin naabriga tülli, mida ilmselgelt ka poleks pidanud.

Naabrid on meil muidugi jobud, aga ikkagi.

Ja selle, et ma olen keset kaunist suve jõudnud olukorda, kus ma ei julge järgmist nädalalõppu igatseda, sest NII palju tööd on vaja kuu lõpuks ära teha – selle võib vist ka sotsiaalse ebaadekvaatsuse alla liigitada?

i look at the world and i notice it’s turning

Nende valgete öödega on üks häda: kuna kogu aeg on tunne, et kell pole veel midagi, siis venivad igasugused argitoimetused pidevalt jube hilistesse öötundidesse välja. Eile südaöösel käisin näiteks pagasnikutäit klaastaarat vastavasse konteinerisse ära viimas. Muidu poleks ju midagi, aga uneaega jääb väheks… Mitu olulist otsust olen viimastel päevadel vastu võtnud, neist intrigeerivaim vast see, … Loe edasi “i look at the world and i notice it’s turning”

Nende valgete öödega on üks häda: kuna kogu aeg on tunne, et kell pole veel midagi, siis venivad igasugused argitoimetused pidevalt jube hilistesse öötundidesse välja. Eile südaöösel käisin näiteks pagasnikutäit klaastaarat vastavasse konteinerisse ära viimas. Muidu poleks ju midagi, aga uneaega jääb väheks…

Mitu olulist otsust olen viimastel päevadel vastu võtnud, neist intrigeerivaim vast see, et… ma hakkan sügisel ikkagi magistritööd kirjutama:P Seda akadeemilise karjääri teemat ikka ei saa kuidagi päevakorrast maha. Radikaalseim otsus aga on see, et oma toakassile korraldan jaanipäeva puhul ellujäämiskursuse – viin metsa ja vaatan, kuidas ta hakkama saab.