Brides in Bloom pani mind eile tükiks ajaks unustama objektiivseid tõsiasju, et on neljapäeva õhtu ja et ma olen kakskümmend viis. Osavalt tehtud. Pealegi võitsid need poisid mu südame sellega, et nad olid ka käinud Stockholmis Queeni ja Paul Rodgersit kuulamas:)
Oma hääle ja kaela seisukorra kohta on mul täna öelda ainult neidsamu asju, mida ma alati ütlen, kui juba teemaks tuleb.
Ja definitsiooni kohaselt on suvi põhimõtteliselt käes. Kui saaks nüüd mõned lehed ka puudele, palun?
Once upon a time… tähendab, ükskord üsna tüki aja eest kuulsin ma kusagilt mingit uudist või asja, et Serbial on tegelikult olemas kuningas. Või vähemalt mingi troonipretendent. Et asjas selgust saada, küsisin ma selle kohta ühelt serblasest sõbralt, kes ei suvatsenud mu kirjale vastata nii kaua, et kui ta lõpuks vastas, olin ma küsimuse ammu unustanud (ja ei suuda seda siiamaani meenutada). Vastus on sellest hoolimata lugemist väärt. Daamid ja härrad, Serbia monarhia kurb saatus, kirja pandud Hoki poolt:
Oh, right. So there was this king. But he was shot, so he isn’t important. Then along came a man named Adolf asking if he could fly over the late king’s kingdom which would then be neutral in the days to follow. And the king’s cousin said ok. But then the people said ‘what?’, loudly protested, overthrew the government, kicked the all the king’s family out of the country, said ‘Fuck you Adolf’, and died the next day in a massive bombardment when Belgrade was totally flattened.
The king’s cousin went to Greece, and became unimportant. The king’s son went to Britain, and lived there to the rest of his drunken life. His son prince Alexander now lives in Belgrade, and is the rightful successor of the crown. Unfortunately from ’41 till now we’re a republic, but some argue, since that happened forcefully, it would be just to become a kingdom once again with Alexander as king.
Kui ma elus üldse mõne kontserdiarvustusega olen nõus olnud, siis sellega. Olulised faktid mu edasise elu kohta on umbes sellised: mul on olemas piletid Rabarockile, Exitile ja Eesti-Portugali mängule; raha mul enam ei ole; tööd ei viitsi teha, nii et raha ei kipu väga tulema ka. 20. mail on Verekeskus WTCs väljasõidul, sealt saab vähemalt … Loe edasi “each morning i get up i die a little”
Kui ma elus üldse mõne kontserdiarvustusega olen nõus olnud, siis sellega.
Olulised faktid mu edasise elu kohta on umbes sellised: mul on olemas piletid Rabarockile, Exitile ja Eesti-Portugali mängule; raha mul enam ei ole; tööd ei viitsi teha, nii et raha ei kipu väga tulema ka. 20. mail on Verekeskus WTCs väljasõidul, sealt saab vähemalt toidupaki:)
Ma käisin tõepoolest Queeni kontserdil. Jaa, kõik ütlesid mulle selle plaani peale, et “mh, mis Queen, see pede on surnud ju!” Esiteks, see sõna on “gei”, mitte “pede”:) Teiseks… Freddie on alati surnud olnud. Ma mõtlen, praktiliselt kogu aja, mis mina Queeni kuulanud ja armastanud olen – sest ega ma nüüd NII vana ka pole. … Loe edasi “because you don’t know what it means to me”
Ma käisin tõepoolest Queeni kontserdil. Jaa, kõik ütlesid mulle selle plaani peale, et “mh, mis Queen, see pede on surnud ju!” Esiteks, see sõna on “gei”, mitte “pede”:) Teiseks… Freddie on alati surnud olnud. Ma mõtlen, praktiliselt kogu aja, mis mina Queeni kuulanud ja armastanud olen – sest ega ma nüüd NII vana ka pole. Nii et ma olen selle faktiga harjunud ja leppinud.
Võibolla see ei olnud see päris Queen. Aga see oli “closest to Queen we could ever see,” ütles Elen – ja close enough. Sõna otseses mõttes. Sest Brian May istus maha meist 5 meetri kaugusele ja laulis “Love of My Life’i” ja sellisest asjast poleks küll osanud unistadagi kõik need aastad. Sõnulseletamatu.
Kõik see, millest ma oskasin unistada, juhtus ka – “Tie Your Mother Down” alustuseks ja “We Will Rock You” pluss “We Are the Champions” lõpetuseks… ja Paul Rodgers oli tõesti hea, aga veel parem oli see, et nad ei lasknud tal liiga palju lauda, vaid said põhiosas ise hakkama. “Bohemian Rhapsodyt” lasti Freddiel endal laulda, videol, see oli ilus.
Mul on olnud üks elu parimaid nädalavahetusi.
Nagu lubatud, pseudojuhuslik valik olulisematest asjadest, mida mina olen oma kassidelt õppinud. Pildid by Suzy Becker.
Make the world your playground
There’s nothing wrong with changing your mind
Somehow, you always land on your feet
Don’t always come when you’re called
Everyone is entitled to an occasional mood swing
Make people wonder what you do at night
Tänase päeva geograafiamäng. Üldiselt titekas, aga kui veab, siis saab alguses mõne väljakutse (näiteks Makedoonia esimesena paika panna). Ma sain esimesel katsel 92% täpsust. Geograafiaga sujuvalt jätkates, me tellisime ka kunagi National Geographicut, aga nii aasta pärast lõpetasime ära, sest sealt ei olnud mitte midagi lugeda. Kenad värvilised pildid jah, aga juttude tase oli sihuke … Loe edasi “koos oleme kuid kokku saame vähe”
Tänase päeva geograafiamäng. Üldiselt titekas, aga kui veab, siis saab alguses mõne väljakutse (näiteks Makedoonia esimesena paika panna). Ma sain esimesel katsel 92% täpsust.
Geograafiaga sujuvalt jätkates, me tellisime ka kunagi National Geographicut, aga nii aasta pärast lõpetasime ära, sest sealt ei olnud mitte midagi lugeda. Kenad värvilised pildid jah, aga juttude tase oli sihuke kuuenda klassi loodusõpetus. Nii et… mis ma öelda tahtsingi… mu meelest on see ajakiri puhas haip:)
Igatahes ei saa te öelda, et ma pole Jazzkaarel ja kevadpäevadel käinud. Üleeile Cosmos Pärnus, eile Jääboiler Tartus – palun vabandust, osoonikiht, aga mulle ikka meeldib mu auto:) Ja ma olen nende kontsertide ajal vaikselt mõelnud, et kui ma oma vaimset potentsiaali vähem blogimise peale raiskaks, siis ma võiks kirjutada päris häid laulusõnu.
Igatahes ei saa te öelda, et ma pole Jazzkaarel ja kevadpäevadel käinud. Üleeile Cosmos Pärnus, eile Jääboiler Tartus – palun vabandust, osoonikiht, aga mulle ikka meeldib mu auto:)
Ja ma olen nende kontsertide ajal vaikselt mõelnud, et kui ma oma vaimset potentsiaali vähem blogimise peale raiskaks, siis ma võiks kirjutada päris häid laulusõnu.
No ma ei saa aru, kuhu mu plaadid kaovad, noh. Tunnistage üles, kelle käes on Musta Q “Puhastus”? Sest täna tahan ma seda kuulata. “Black Cat, White Cat” pole ka ikka veel välja ilmunud. Ja raamatutest on väga puudu Jacqueline Wilsoni “Girls in Love”. Headest uudistest niipalju, et päikeseprillide asukoht on tuvastatud ja need saan … Loe edasi “q on armastuse mudel sina keskmine mees”
No ma ei saa aru, kuhu mu plaadid kaovad, noh. Tunnistage üles, kelle käes on Musta Q “Puhastus”? Sest täna tahan ma seda kuulata.
“Black Cat, White Cat” pole ka ikka veel välja ilmunud. Ja raamatutest on väga puudu Jacqueline Wilsoni “Girls in Love”.
Headest uudistest niipalju, et päikeseprillide asukoht on tuvastatud ja need saan ehk päeva poole tagasigi:)
Minu eilse päeva heategu: õpetasin Kaubamaja Piletimaailma noorukesele müüjatarile MSN-i suvandi “display alerts when a message is received” olemasolu ja kasutamist. Ise küll ei tahaks, et mul klientidega kahe peale üks ekraanipilt oleks, aga isegi kui ta on, ikka ei pea keegi teada saama, milliste uskumatult nõmedate fraasidega mõned inimesed oma vestlusi alustavad:P
Minu eilse päeva heategu: õpetasin Kaubamaja Piletimaailma noorukesele müüjatarile MSN-i suvandi “display alerts when a message is received” olemasolu ja kasutamist. Ise küll ei tahaks, et mul klientidega kahe peale üks ekraanipilt oleks, aga isegi kui ta on, ikka ei pea keegi teada saama, milliste uskumatult nõmedate fraasidega mõned inimesed oma vestlusi alustavad:P
Kõik muu, mis juhtus, pani Garf juba nii osavalt ja kokkuvõtlikult kirja, et mul ei olegi siin enam suurt midagi lisada. Ainult et mulle meeldis Fork rohkem kui Rajaton ja meie tohtisime erinevalt meeskoorist juba neljapäeva hommikul jooma hakata:) Borodin ühendkooride esituses galakontserdil suutis täitsa konkureerida bussis, laevas, koolimajas ja hostelis peetud alternatiivkontsertidega. Nii et … Loe edasi “what you feel is what you are and what you are is beautiful”
Kõik muu, mis juhtus, pani Garf juba nii osavalt ja kokkuvõtlikult kirja, et mul ei olegi siin enam suurt midagi lisada. Ainult et mulle meeldis Fork rohkem kui Rajaton ja meie tohtisime erinevalt meeskoorist juba neljapäeva hommikul jooma hakata:)
Borodin ühendkooride esituses galakontserdil suutis täitsa konkureerida bussis, laevas, koolimajas ja hostelis peetud alternatiivkontsertidega. Nii et mul on tunne, et meie dirigent tegi meile veidi liiga, kui ta äsja koori listi saadetud kirjas vihjas, et pidu olevat olnud rohkem kui laulu. Täpselt ühepalju oli!
Ja maikuus Soome minna pole mul plaanis (muu tulevik on mul jah Garfiga ühine), aga see-eest ma NII lähen sel laupäeval Stockholmi Queeni kuulama!
“On sul ikka elu,” öeldi mulle just. Eks ta ole. Ainult et töö on mul kõik täiega tegemata.
whatever 
