Mul on mure. Just praegu tekkis.
Ma mäletan üht 24. veebruari varahommikut oma elus. See võis olla aastal 1995 või 1996 või 1997. Pigem mitte 97 siiski. Koht: Surra Elva-kodu köök (see on ainus asi, milles ma 100% kindel olen selle mälestuse juures). Jook: pudel Belõi Aisti (aga äkki siiski hoopis mingi muu brändi? Igatahes oli brändi. Ja äkki see siiski polnud terve pudel, vaid mingi osa. Lõpuosa siis.) Jututeema: elust ja asjadest (pidi olema – millest siis muust?). Kellaaeg: varahommik, nii viie paiku (aga ma ei tea, kas me polnud veel magama läinud või olime juba üles tõusnud).
Ja minu mure: kes oli see inimene teisel pool lauda selles situatsioonis? Kui keegi end ära tunneb, palun vastake, eks:) Ma nii tahaks seda mäletada. sest ma mäletan palju muid vahvaid asju tollelt ürituselt – hilisemat suusatamist ja mingit telekavaatamist ja kassi jne. Aga vat inimesi ei mäleta sugugi. Ometi olen ma seda mälestust hoolega hoidnud ja aegajalt ta välja koristanud ja tema pealt tolmu pühkinud, et ta ikka alles oleks.
Ja muide. Ma mäletan ka üht teist 24. veebruari. Mis pidi ka olema kas ’95 või ’96, aga kindlasti mitte ’97. Mul oli pimekohting jutukast leitud poisiga ja ta viis mu metsa ja näitas mulle kopra pesa ja pärast me tegime ahjus juustusaiu ja meil oli ütlemata vahva. See oli pigem siiski ’95, mistap eelmine lugu pidi olema ’96. Klapib.
Peaks hakkama 24. veebruare koguma. 2003. aasta 24. veebruaril ma käisin paraadi vaatamas. 2002. aasta omal värvisin elutoa seina siniseks. 2001. aastal tegime Rootsis ühikas seapraadi ja ahjukartuleid ja Oleg kükitas ahju kõrval ja veenis kartuleid: “Bra potatis. Kokt potatis.” Kartulid saidki küpseks. Hiljem toimus pildistamine lipu taustal.