Carp küsis hommikul cafes: “millest

Carp küsis hommikul cafes: “millest te, ajaveebnikud, kirjutada kavatsete?” Ma tahaks täna hoopis rääkida, millest ma kirjutada ei kavatse. Kuigi tahaks. Ma tahaks aegajalt väga oma tööst kirjutada. Mul lihtsalt on võrdlemisi lahe ja huvitav töö, aga sellise eripäraga, et ma ei peaks temast eriti rääkima. Ma olen nimelt infosüsteemide audiitor ja sellepärast näen ma … Loe edasi “Carp küsis hommikul cafes: “millest”

Carp küsis hommikul cafes: “millest te, ajaveebnikud, kirjutada kavatsete?” Ma tahaks täna hoopis rääkida, millest ma kirjutada ei kavatse.

Kuigi tahaks. Ma tahaks aegajalt väga oma tööst kirjutada. Mul lihtsalt on võrdlemisi lahe ja huvitav töö, aga sellise eripäraga, et ma ei peaks temast eriti rääkima. Ma olen nimelt infosüsteemide audiitor ja sellepärast näen ma iga päev huvitavaid asju – seejuures tohin ma igale poole oma nina toppida ja minuga käitutakse ekstraviisakalt:) Teistpidi siis klausliga, et ma ei tohi veebi välja riputada, mida huvitavat ma nägin.

Vahel oleks mul küll tahtmine siin rõõmustada või kurvastada asjade üle, mis ma avastanud olen. Mõnikord tahaks lihtsalt kilgata, et teisipäevase kliendi IT-juht oli ekstrailus poiss… või siis kurta, et järgmisel nädalal pean intervjueerima meest, kes iial hambad ei pese. (NB! mõlemad situatsioonid on täiesti fiktiivsed!) Ja muidugi tahaks ma vahel rääkida eriti tobedatest või eriti kavalatest süsteemidest, mida inimesed kasutavad… ja kommenteerida erinevate firmade sööklate toitu… ja siis veel serveriruumid, mu lemmikud! Kui te teaks, milliseid serveriruume on olemas;)

Ja üldse on see selline töö, et vahel on tunne, nagu loeks mõnd Arthur Hailey romaani. Kriminaalsuse poolest jätab väheke soovida, aga muidu saab väga ilusti erinevat tüüpi firmade tööpõhimõtted selgeks – et kuidas töötab lennujaam või hotell või kaubamaja. Seejuures sellisel meeldivalt populaarteaduslikul tasemel.

Jah. Sellest kõigest ei kavatse ma teile kirjutada:)

mu isamaa, mu õnn ja rõõm

Tulin hommikul tööle ja president sõitis vastu. Mulle üsna meeldib, et ma kõnnin iga päev mööda Narva maanteed ja president peab ka mööda Narva maanteed sõitma, kui ta kuhugi minna tahab. Siis me vahel kohtume ja mul on hea kindel tunne. Mitte et ma sellest praegusest presidendist inimesena suuremat peaksin, aga olgem ausad, oleks ikka … Loe edasi “mu isamaa, mu õnn ja rõõm”

Tulin hommikul tööle ja president sõitis vastu. Mulle üsna meeldib, et ma kõnnin iga päev mööda Narva maanteed ja president peab ka mööda Narva maanteed sõitma, kui ta kuhugi minna tahab. Siis me vahel kohtume ja mul on hea kindel tunne. Mitte et ma sellest praegusest presidendist inimesena suuremat peaksin, aga olgem ausad, oleks ikka nõme küll, kui ühel hetkel lihtsalt ei oleks enam Eesti Vabariigi presidenti olemas. Sellepärast on hea aegajalt oma silmaga veenduda, et ta ikka on.

Mu esimene Tallinna-kodu oli sellise koha peal, et ma kuulsin hommikuti hümni, kui Pika Hermanni torni lippu heisati. Õhtust langetamist enam eriti hästi ei kuulnud, siis oli muud müra vist rohkem vahel. Aga see tekitas ka kindlustunnet. Ärkad hommikul koos päikesega ja tead, et riik püsib.