Tallinna-hommikud ei ole ikka sugugi need, mis Tartu-hommikud. Andke mulle andeks see Tartu-nostalgia, mis mind nüüd mõned päevad veel vaevab:) Aga siin sadas lund ja oli pime, kui ma bussi peale tormasin hommikul. Ja siis sain ma aru, et ma olin bussiaega valesti arvutanud. Kümme minutit tuleb maha lahutada, siis on teada, mis kell tuleb lehelugemine lõpetada ja ülejäänud tee kraanikaussi kallata ja hakata jopet valima, eks ole. Aga mina lahutasin millegipärast kakskümmend täna. Ehk siis alguses kümme ja jätsin tulemuse meelde ja siis lahutasin pärast uuesti kümme.
Buss tuli see-eest varem. Hea on elada lõpp-peatuses, sest et siis saab varatulnud bussis istuda ja loheraamatut lugeda. Eriti kui nad on saatnud sellise bussi, kus valge ka on, mitte selle 21. sajandi oma. Ma arvan, et see on Tallinna katse mind siinelamisega taas lepitada:)
Lasin end gripi vastu vaktsineerida. Tuletage mulle seda meelde, kui ma talvel haigeks peaks jääma:) Vaktsineerija-tädid mõõtsid vererõhku ka ja mul oli liiga madal. Eluaeg nad mõõdavad mu vererõhku vara hommikul, kui ma pole veel ärgata jõudnud, see pole nagu eriti aus?
Mul on olnud nii palju “Tallinn vs. Tartu”-teemalisi mõtteid viimasel ajal, aga ma ei räägi neid, sest need on ammu ära räägitud ja kõik oskavad neid ise ka mõelda.
whatever 