Mu enesekehtestamiskatseid söömamineku vallas peetakse endiselt mingiks mõttetuks jonniks.
Tunnen end 14-aastasena. Ma ei oska maailmaga toime tulla ja pärast tuleb nagunii välja, et viga ei olnud maailmas.
tahan jah vist tahan
Mu enesekehtestamiskatseid söömamineku vallas peetakse endiselt mingiks mõttetuks jonniks. Tunnen end 14-aastasena. Ma ei oska maailmaga toime tulla ja pärast tuleb nagunii välja, et viga ei olnud maailmas.
whatever 
Kuidas sa ennast kehtestad?
Ah, noh. Ma ütlen inimestele, et kui nad tahavad tingimata süüa mõnes kohas, mis mulle ei meeldi, või ajal, mis mulle ei sobi, siis ma ei söö nendega. Aga nad ei kuule.
kui ma julgen küsida lõunat, siis pean alti tundma piinlikust. et ei ole aega praegu ei saa. see ei ole normaalne.
No aga kas sa siis ei võiks enese kehtestamise eesmärgil mõni kord siiski üksi süüa, seal, kus sulle meeldib ja siis kui sina tahad?
Lihtsalt, näitamaks teistele, et sul on tõsi taga. Ja võta mõni hea raamat kaasa, siis ei ole tunne, et sa nii üksi oled oma lõunaga?
ma sööngi enesekehtestamise eesmärgil kogu aeg üksi, aga ma vihkan üksi söömist. enesekehtestamine on ilge enesepiinamine.
ja söömise ajal raamatut lugeda ei saa. Prae söömise ajal igatahes mitte, sest puudu jääb see käsi, mis raamatut lahti hoidma peab. Ma saan nüüd aru, miks paperbackid nii odavad on.
nii ma siis söön saiakesi oma paperbackide kõrvale. jah, kui ma võtan ette söömise kohas, mis mulle meeldib, ja ajal, mis mulle sobib, ja ILMA inimesteta, kes mulle ei meeldi, siis pean ma sööma toitu, mis mulle ei meeldi. kas pole irooniline?
Ega me ometigi enesekehtestamise tunnistajateks olnud?
Olite:P