… ja siis tuli Elen

… ja siis tuli Elen Rootsist ja tõi mulle ehtsat mandlimassi ja me ehitasime sellest piparkoogimaja kõrvale lumememme ka. Ma näitan kunagi pilti kogu sellest asjast.

… ja siis tuli Elen Rootsist ja tõi mulle ehtsat mandlimassi ja me ehitasime sellest piparkoogimaja kõrvale lumememme ka. Ma näitan kunagi pilti kogu sellest asjast.

Jõulupühade võlu on alati olnud

Jõulupühade võlu on alati olnud selles, et saab päevade kaupa järjest lugeda. Jõulukingiks saadud raamatuid ja siis neid raamatuid, mis teised kingiks on saanud, ja siis muid lugemata raamatuid ja vahepeal veel natuke vanu lemmikraamatuid ka. Mina olen eile-täna lugenud “Printsessi päevikuid”, Anne Franki päevikut ja Krossi “Kalleid kaasteelisi”. Ühesõnaga, metsikutes kogustes omaeluloolisust (oi, kuidas … Loe edasi “Jõulupühade võlu on alati olnud”

Jõulupühade võlu on alati olnud selles, et saab päevade kaupa järjest lugeda. Jõulukingiks saadud raamatuid ja siis neid raamatuid, mis teised kingiks on saanud, ja siis muid lugemata raamatuid ja vahepeal veel natuke vanu lemmikraamatuid ka.

Mina olen eile-täna lugenud “Printsessi päevikuid”, Anne Franki päevikut ja Krossi “Kalleid kaasteelisi”. Ühesõnaga, metsikutes kogustes omaeluloolisust (oi, kuidas mulle see sõna meeldib!!! See võtab kogu eesti keele olemuse kokku.) Mul on nii tore olnud.

Krossi on imelik lugeda. Pooled lood on tuttavad, ainult nimed on nüüd õigeteks tagasi muudetud. Raske on vahet teha, kus on nüüd Jaan Kross ja kus Jaak Sirkel või Peeter Mirk. Kõige jaburam on, et tal endalgi läheb segi! Ja ta peabki tunnistama, et ta ei mäleta, kas asjad tõesti olid nii või mõtles ta need oma lugude jaoks välja.

Mul juhtub ka vahel elus nii.

Ja ma pole teab kui ammu lugenud midagi nii nauditavat kui see Kross. Midagi nii head ja samas eestikeelset. “Paigallennu” ilmumisest saadik, arvan ma.

las meid veel, kallis, olla teel, mis lumehelbeid langevaid on täis

Ma ootasin ükskord Leedu-Poola piiril 28 tundi. Tänane Tallinn on poisike selle kõrval:) Pealtkuuldud jutuajamine bussis nr 2: – … siis kukud lumehange nagu see… lepatriinu. Või ei, mitte lepatriinu. Kuule, misasi see oli, noh, ei olnud lepatriinu, aga…? – Ee… Sitasitikas? – Eiei. Mitte lepatriinu, aga noh… lumehelbeke! Tasa-tasa! Poolteist tundi sõitu linnaliinibussis avaldab … Loe edasi “las meid veel, kallis, olla teel, mis lumehelbeid langevaid on täis”

Ma ootasin ükskord Leedu-Poola piiril 28 tundi. Tänane Tallinn on poisike selle kõrval:)

Pealtkuuldud jutuajamine bussis nr 2:

– … siis kukud lumehange nagu see… lepatriinu. Või ei, mitte lepatriinu. Kuule, misasi see oli, noh, ei olnud lepatriinu, aga…?
– Ee… Sitasitikas?
– Eiei. Mitte lepatriinu, aga noh… lumehelbeke! Tasa-tasa!

Poolteist tundi sõitu linnaliinibussis avaldab inimestele ikka teatud mõju vist.

keerlevaid langevaid helbeid on täis

Mis ma täna olen õppinud: taksojuht on ka inimene. Tal on ka naine ja lapsed ja ämm. Dispetšer karjub ta peale ja kliendid torisevad ja siis on vaja minna ämmale sadamasse vastu ja pojale kooli järele ja naine kogu aeg helistab ja kontrollib, kas on juba tehtud. Dispetšer ja kliendid saavad vähemalt aru, et on ummikud ja et kiiremini ei saa. Naist ei huvita.

Aga lumi on hea. Just seda ma tahtsingi. Ehkki ta võiks kuidagi vähem vägivaldselt taevast alla tulla, tegelikult on ikka jube valus, kui näkku tuiskab.

and may all your christmases be white

Kodus koristasin köögi ja elutoa ära. Esikut ei jaksanud. Tööl tahtsin lauda koristada, aga monitori tagant paistab üks paberikuhi, millele ma sisse vaadata ei julge. Nagunii tuleb sealt midagi jõledat välja. Nii et koristasin laua asemel hoopis inboxi. My Documentsi võiks ka kraamida natuke. Kontor on täis kampsunites ja viikideta pükstes inimesi. Ma olen juba … Loe edasi “and may all your christmases be white”

Kodus koristasin köögi ja elutoa ära. Esikut ei jaksanud. Tööl tahtsin lauda koristada, aga monitori tagant paistab üks paberikuhi, millele ma sisse vaadata ei julge. Nagunii tuleb sealt midagi jõledat välja. Nii et koristasin laua asemel hoopis inboxi. My Documentsi võiks ka kraamida natuke.

Kontor on täis kampsunites ja viikideta pükstes inimesi. Ma olen juba kaht paari teksaseid näinud täna, mis on selle firma puhul siin ennekuulmatu. Jah, ma töötan siin märtsist saadik ja ma pole enamust oma kolleegidest veel näinud muus rõivas kui ülikonnas/kostüümis. Täna joon rohkem teed kui tavaliselt, sest see annab ettekäände koridoris hängida ja inimesi vaadata. Meil on jõulud. Me läheme suusatama. Ukse kõrval nurgas seisavad mustade kandiliste kohvrite asemel suusad. Hei, kui nii edasi läheb, siis ma saan õhtuks jõulurõõmsaks. Ma nii tahaks saada.

you even answer my telephone

Mõtlen siin praegu, et me võiks Elisega teha mingi blogosfääri (khm) raskeima kassi konkursi. Mäksi venitas end just mulle sülle. Tal on nii palju mõistust õnneks, et ta maast hüpata ei üritagi. Ja üldse ta tavaliselt vabatahtlikult süles ei käi õnneks:) Kui mul teda vahel puuris tuleb vedada, siis ma tahaks võtta puuri koos Mäksiga … Loe edasi “you even answer my telephone”

Mõtlen siin praegu, et me võiks Elisega teha mingi blogosfääri (khm) raskeima kassi konkursi. Mäksi venitas end just mulle sülle. Tal on nii palju mõistust õnneks, et ta maast hüpata ei üritagi. Ja üldse ta tavaliselt vabatahtlikult süles ei käi õnneks:)

Kui mul teda vahel puuris tuleb vedada, siis ma tahaks võtta puuri koos Mäksiga sülle, sest sangast on pea võimatu tõsta, nii raske on ja pealegi ta rabeleb seal hirmsasti.

Mõned mu külalised kardavad Mäksit, sest ta olevat suurem kui neil kodus koer. “See suur jube kass,” ütles Maarja ta kohta.

No aga mis teha. Minu jaoks on Mäksi ikka ja alati “see kes siin majas ennem elas” (kirjaviis muutmata).

Eilse Palamuse-kontserdi juures polnud kõige

Eilse Palamuse-kontserdi juures polnud kõige ägedam üldse mitte see suurepärase akustikaga kirik ega ka see noor kena kirikuõpetaja.Vaid hoopis see, et issi ja Joel ja vanaema olid meid kuulama tulnud. Ma üldse ei julenud seda loota, aga ma ikkagi nii lootsin, sest ma olin issile maininud, et meil on Palamusel kontsert ja et Tartust poleks … Loe edasi “Eilse Palamuse-kontserdi juures polnud kõige”

Eilse Palamuse-kontserdi juures polnud kõige ägedam üldse mitte see suurepärase akustikaga kirik ega ka see noor kena kirikuõpetaja.Vaid hoopis see, et issi ja Joel ja vanaema olid meid kuulama tulnud. Ma üldse ei julenud seda loota, aga ma ikkagi nii lootsin, sest ma olin issile maininud, et meil on Palamusel kontsert ja et Tartust poleks ju üldse nii kauge tulla… Ta ei arvanud sellest nagu midagi too hetk. Kui me ise juba Tallinnast sõitma hakkasime bussiga, siis mulle tuli pähe, et vanaema võiks ju ka tahta kontserdile, aga ma arvasin, et ega kellelegi ei tule pähe teda kaasa võtta, ja samas jällegi lootsin, et äkki tuleb. Siis me tegime juba kirikus proovi ja esimesed kuulajad hakkasid tulema ja mina muudkui piilusin ukse poole, et no äkki. Ise manitsesin ennast, et ei tasu, pärast on nii kurb olla, kui kedagi ei tule. Aga kui me riided olime ära vahetanud ja täpselt kella viieks kirikusse tagasi lippasime, siis nad olidki kohal, istusid kolmekesi tagumises reas. Ma arvan, et see oli mu selle aasta kõige suurem jõulurõõm:)

Seda ma ei tea, kas neile meie laulmine meeldis ka, aga meie endi meelest tuli küll hästi välja. Ja järgmisel esmaspäeval Pühavaimus tuleb kindlasti veel paremini;)

sometimes i feel i’m gonna break down and cry

Migreen on ikka tõeline rikka linnapreili haigus. Kas te ka teate, mis maksavad spetsiaalsed migreenivastased valuvaigistid? 116.50 KAHE tableti eest, kusjuures paki peal on kirjas umbes, et “kui ühest tabletist ei aita, võta teine veel.” Ma ei saa endale nii palju migreenihooge lubada, kui mul neid viimasel ajal on:( aa, ja see hind muide on … Loe edasi “sometimes i feel i’m gonna break down and cry”

Migreen on ikka tõeline rikka linnapreili haigus. Kas te ka teate, mis maksavad spetsiaalsed migreenivastased valuvaigistid? 116.50 KAHE tableti eest, kusjuures paki peal on kirjas umbes, et “kui ühest tabletist ei aita, võta teine veel.” Ma ei saa endale nii palju migreenihooge lubada, kui mul neid viimasel ajal on:(

aa, ja see hind muide on soodustusega. Paki peal on tegelikult kirjas 183.00. Aitäh, kallis Haigekassa või kes iganes sa minu eest vähemalt osa sellest kinni maksad…

Mu mobiilivõõrutuskuur edeneb hästi. Kõigepealt

Mu mobiilivõõrutuskuur edeneb hästi. Kõigepealt lülitasin ma telefoni terveks nädalavahetuseks välja ja siis unustasin täna koju ka veel. Helistage mulle lauatelefonile või saatke mail, kui midagi on. Enamasti nagunii ei ole tegelikult ju midagi.

Mu mobiilivõõrutuskuur edeneb hästi. Kõigepealt lülitasin ma telefoni terveks nädalavahetuseks välja ja siis unustasin täna koju ka veel. Helistage mulle lauatelefonile või saatke mail, kui midagi on. Enamasti nagunii ei ole tegelikult ju midagi.

et in terra pax hominibus bonae voluntatis

Ohh. Ma sain veel Tallinna Poistekoori kuulata täna, see oli äge. Ehkki ma alguses ei saanudki aru, et see on sama koor, mis eilne, sest tänased poisid tundusid oluliselt suurema mõnuga laulvat:) Võibolla neile ka meeldis juurdekuuluv Hortus Musicus kõvasti rohkem kui jazzmuusikud. Mulle igatahes küll.

Ohh. Ma sain veel Tallinna Poistekoori kuulata täna, see oli äge. Ehkki ma alguses ei saanudki aru, et see on sama koor, mis eilne, sest tänased poisid tundusid oluliselt suurema mõnuga laulvat:) Võibolla neile ka meeldis juurdekuuluv Hortus Musicus kõvasti rohkem kui jazzmuusikud. Mulle igatahes küll.

nokkima teri, mille puistanud mu punane käpik

Meie köögiakna taga on täna söömas käinud paar männileevikest, üks pärisleevike, üks defineerimata tihaselaadne lind ja mustmiljon rasvatihast. Tihastel on mingi kaval süsteem. Nad istuvad kirsipuu otsas ja siis kordamööda lendavad söögimajja ja haaravad mõne tera nokka ja siis lendavad tagasi puu otsa seda sööma. Vahetpidamata käib selline sõelumine, aga mitte kunagi ei lenda kaks … Loe edasi “nokkima teri, mille puistanud mu punane käpik”

Meie köögiakna taga on täna söömas käinud paar männileevikest, üks pärisleevike, üks defineerimata tihaselaadne lind ja mustmiljon rasvatihast.

Tihastel on mingi kaval süsteem. Nad istuvad kirsipuu otsas ja siis kordamööda lendavad söögimajja ja haaravad mõne tera nokka ja siis lendavad tagasi puu otsa seda sööma. Vahetpidamata käib selline sõelumine, aga mitte kunagi ei lenda kaks lindu korraga söögimajja. Nagu oleks neil mingi järjekord paika pandud, mille alusel nad liiguvad. Igaüks teab täpselt, millal tema kord on.

Käisime Frediga väljas linde lähemalt passimas. Mina tahtsin pilti teha ja Fredi on kass. Aga linnud kas häbenesid või kartsid meid, igatahes nad hoidsid eemale, nii et pilti me ei saanud (paha) ja ühtegi lindu kätte ka ei saanud (hea). Mulle kohe sugugi ei meeldi, kui mulle surnud tihane köögipõrandale tuuakse, aga seda vahel ikka tuleb ette.

talvepäikese viltused kiired paistsid otse su puhtasse näkku

Keegi võiks mulle soovitada mõnd head populaarteaduslikku raamatut, mis räägiks kirikulõhest. Millal, miks ja mis tagajärjed, umbes nii. Ideaalne oleks, kui ma saaks teada, mis klassi ajalooõpikus see tänapäeval sees on, siis ma loeks sealt:) Või siis öelge vähemalt, kuidas on kirikulõhe inglise keeles. (Church salmon ei kvalifitseeru, ma juba mõtlesin selle peale:) Sest mul … Loe edasi “talvepäikese viltused kiired paistsid otse su puhtasse näkku”

Keegi võiks mulle soovitada mõnd head populaarteaduslikku raamatut, mis räägiks kirikulõhest. Millal, miks ja mis tagajärjed, umbes nii. Ideaalne oleks, kui ma saaks teada, mis klassi ajalooõpikus see tänapäeval sees on, siis ma loeks sealt:)

Või siis öelge vähemalt, kuidas on kirikulõhe inglise keeles. (Church salmon ei kvalifitseeru, ma juba mõtlesin selle peale:)

Sest mul on üks sokk valmis ja teine edeneb jõudsalt ja nüüd ma tunnen, et on õige aeg selgeks saada järgmised põhikoolis vahelejäänud asjad:P

deilig er jorden

Poistekoor oli lahe, aga instrumentaalset jazzi ma vist ikka ei mõista. Ma arvan, et kui ma peaks kunagi mõne poja saama, siis vaene laps. Ma paneks ta kindlalt poistekoori laulma. Ja tütre… tütre paneks lastekoori ja siis veel iluuisutamisse kah, vot! Tjah, parem on vist, kui ma esialgu ise oma elu elan. (aga tegelt vist … Loe edasi “deilig er jorden”

Poistekoor oli lahe, aga instrumentaalset jazzi ma vist ikka ei mõista.

Ma arvan, et kui ma peaks kunagi mõne poja saama, siis vaene laps. Ma paneks ta kindlalt poistekoori laulma. Ja tütre… tütre paneks lastekoori ja siis veel iluuisutamisse kah, vot! Tjah, parem on vist, kui ma esialgu ise oma elu elan.

(aga tegelt vist mõned lapsed laulavad kooris täitsa hea meelega)

Mäletate, kuidas Holden Caulfield luges

Mäletate, kuidas Holden Caulfield luges mingist lollakast ajakirjast, et kui sul on suus haavu, mis pikka aega ei parane, siis võib sul olla… issand, ma ei mäletagi, mingi surmatõbi? Vot mul vist ongi see.

Mäletate, kuidas Holden Caulfield luges mingist lollakast ajakirjast, et kui sul on suus haavu, mis pikka aega ei parane, siis võib sul olla… issand, ma ei mäletagi, mingi surmatõbi? Vot mul vist ongi see.

Kas ma ütlesin hiljuti, et

Kas ma ütlesin hiljuti, et mulle pakuvad rõõmu ainult koorilaul ja kudumine? Siis ma tegin endale ülekohut. Küpsetamine ka ikka! Ma olen piparkoogivormisõltlane. Alati, kui ma kusagil näen piparkoogivormi, millesarnast mul veel ei ole, PEAN ma selle saama. Eilne saak: kaamel, elevant, lõvi, kaelkirjak, lammas. Ma arvan, et mitte keegi teine ei tee sel aastal … Loe edasi “Kas ma ütlesin hiljuti, et”

Kas ma ütlesin hiljuti, et mulle pakuvad rõõmu ainult koorilaul ja kudumine? Siis ma tegin endale ülekohut. Küpsetamine ka ikka!

Ma olen piparkoogivormisõltlane. Alati, kui ma kusagil näen piparkoogivormi, millesarnast mul veel ei ole, PEAN ma selle saama. Eilne saak: kaamel, elevant, lõvi, kaelkirjak, lammas. Ma arvan, et mitte keegi teine ei tee sel aastal kaelkirjakukujulisi piparkooke, aga mina teen!

trepil on valget lund, puud on täis karget und

Revalia kammermeeskoori ja Siiri Sisaski kontsert oli ootuspäraselt hea. (Kait Tamra ma jätan mainimata, sest tema ei olnud ei ootuspärane ega… nojah, las see jääda.) Ave Mariat (ükskõik millises viisistuses) pole ma küll kunagi mingiks eriliseks meestelauluks pidanud, aga kolmest erinevast, mida täna lauldi, oli üks ikka väga hea. Ja noh, Revalia on ilma kahtluseta … Loe edasi “trepil on valget lund, puud on täis karget und”

Revalia kammermeeskoori ja Siiri Sisaski kontsert oli ootuspäraselt hea. (Kait Tamra ma jätan mainimata, sest tema ei olnud ei ootuspärane ega… nojah, las see jääda.) Ave Mariat (ükskõik millises viisistuses) pole ma küll kunagi mingiks eriliseks meestelauluks pidanud, aga kolmest erinevast, mida täna lauldi, oli üks ikka väga hea.

Ja noh, Revalia on ilma kahtluseta mu lemmikmeeskollektiiv. Kuigi Alenderi “Rahu”, millega nad omal ajal mu südame võitsid, jäi täna muu repertuaari kõrval isegi kahvatuks.

Jõulueelne kultuuriprogramm jätkub homse Dessert Time’i ja Tallinna Poistekooriga, ülehomse RAMi-Ellerheina-Hortus Musicusega ja pühapäevase meie endi jõulukontserdiga. Ütleme nii, et ma kompenseerin oma saamatajäänud PÖFFi:)

the best things in life

Nende Tetley “drawstring” teepakkide juures ei ole kõige mõnusam mitte see, et nad huumorimeelele kuidagi hästi mõjuvad (or so I’ve heard) ega ka see, et nööriga pakki kuivaks väänata on lõbus ja efektiivne. Kõige parem on hoopis see, et neil ei ole küljes pisikest metallist klambrikest ja seega saab neid edukalt komposti panna. Erinevalt Liptoni … Loe edasi “the best things in life”

Nende Tetley “drawstring” teepakkide juures ei ole kõige mõnusam mitte see, et nad huumorimeelele kuidagi hästi mõjuvad (or so I’ve heard) ega ka see, et nööriga pakki kuivaks väänata on lõbus ja efektiivne. Kõige parem on hoopis see, et neil ei ole küljes pisikest metallist klambrikest ja seega saab neid edukalt komposti panna. Erinevalt Liptoni omadest. Sihuke pisiasi siis. Tihti pisiasjad määravad elu.

pagari piparkook

Publiku tungival nõudmisel ilmub täna retseptilisa. PIPARKOOGID 300 g suhkrut 0.5 l vett 1 kg suhkrut • Suhkur (300 g) sulatada kuival pannil pruunistumiseni, lisada kuum vesi. • Kui suhkrukaramell on vees lahustunud, lisada veel 1 kg suhkrut ja keeta siirup parajalt paks. • Sellest kogusest saab 1.7 kg siirupit. 3 tl nelki 1.5 tl … Loe edasi “pagari piparkook”

Publiku tungival nõudmisel ilmub täna retseptilisa.

PIPARKOOGID

300 g suhkrut
0.5 l vett
1 kg suhkrut

• Suhkur (300 g) sulatada kuival pannil pruunistumiseni, lisada kuum vesi.
• Kui suhkrukaramell on vees lahustunud, lisada veel 1 kg suhkrut ja keeta siirup parajalt paks.
• Sellest kogusest saab 1.7 kg siirupit.

3 tl nelki
1.5 tl kardemoni
3 tl kaneeli
1.5 tl ingverit
4 apelsini riivitud koor
500 g võid
300 g hapukoort
6 munakollast
0.5 tl soola
6 tl küpsetuspulbrit
2 kg jahu

• Kuumale siirupile lisada peenestatud maitseained, kloppida ühtlaseks ja veidi jahutada, siis lisada tükeldatud või, kloppida, kuni või on sulanud, panna juurde hapukoor, munakollased ja sool ning kloppida ühtlaseks massiks.
• 0.5 kg jahule segada hulka küpsetuspulber, sõeluda taignasse.
• Lõpuks sõtkuda juurde ülejäänud sõelutud jahu.
• Sellest kogusest saab 4.8-5 kg tainast. Taigna kogus oleneb sellest, kui paksuks on siirup keedetud.

Mina tegin poole vähem, sest seda viimast jahu sinna sisse sõtkuda läheb üsna tüütuks lõpuks:)

JÕULUKEEKS

Tegin Pille viidatud BBC lehekülje retsepti järgi. FYI, “black treacle” on mingi konkreetne siirup, mida mul Stockmannist leida ei õnnestunud. Tegin siis ilma, mis seal vahet. Ja vaniljeessents on minu meelest ka suht vastik asi, kuigi see tuli mulle lõhna järgi meelde alles siis, kui ma ta taignasse olin pannud:) Tehke parem vaniljesuhkruga või millegagi.

Muidu mu keeks sai täitsa kena. Panin kella üheks öösel äratuskella helisema ja käisin teda ahjust välja võtmas:P

nu är det jul igen

Tegin piparkoogitainast. See ei tulnudki liiga kleepuv ja pott ei saanud ka pesematult suhkrusiirupiseks, nagu ta siiamaani alati saanud on. Otsustasin jõulukeeksi ka ühe hooga valmis teha (see peab tükk aega veel seista saama, nii et ei ole liiga vara, pigem liiga hilja) ja jõudsin juba rõõmustama hakata, et ma olen ikka eriti tubliks perenaiseks … Loe edasi “nu är det jul igen”

Tegin piparkoogitainast. See ei tulnudki liiga kleepuv ja pott ei saanud ka pesematult suhkrusiirupiseks, nagu ta siiamaani alati saanud on. Otsustasin jõulukeeksi ka ühe hooga valmis teha (see peab tükk aega veel seista saama, nii et ei ole liiga vara, pigem liiga hilja) ja jõudsin juba rõõmustama hakata, et ma olen ikka eriti tubliks perenaiseks kasvanud… ja siis tuli välja, et ma polnud keeksiretsepti korralikult lõpuni lugenud ja et seda tuleb küpsetada 150 kraadi juures KOLM tundi! Böö. Esimene tund sai just läbi, muide.

me armastame suplemist ja ühel jalal hüplemist

Testimaania kestab. My inner child is ten years old! The adult world is pretty irrelevant to me. WhetherI’m off on my bicycle (or pony) exploring, lostin a good book, or giggling with my bestfriend, I live in a world apart, one full ofadventure and wonder and other stuff adultsdon’t understand. How Old is Your Inner … Loe edasi “me armastame suplemist ja ühel jalal hüplemist”

Testimaania kestab.

My inner child is ten years old today

My inner child is ten years old!

The adult world is pretty irrelevant to me. Whether
I’m off on my bicycle (or pony) exploring, lost
in a good book, or giggling with my best
friend, I live in a world apart, one full of
adventure and wonder and other stuff adults
don’t understand.

How Old is Your Inner Child?

Kusjuures ma olen alati olnud jumala kindel, et mu sisemine laps on seitse aastat vana ja poiss. Aga noh. Eks ta ka kasvab. Kahjuks.

okaapi elab aafrikas, las mina olen siin

Aga teate, ma arvasin, et okaapi on mingi kole loom, aga ei olegi. Selline päris nunnu. Üldiselt kui toksida Google’isse “okaapi”, saab päris lahedaid vastuseid:) ma pean eelkõige silmas loomaaialoomade määrust ja eesti lugusid kitarrile.

Aga teate, ma arvasin, et okaapi on mingi kole loom, aga ei olegi. Selline päris nunnu.

Üldiselt kui toksida Google’isse “okaapi”, saab päris lahedaid vastuseid:) ma pean eelkõige silmas loomaaialoomade määrust ja eesti lugusid kitarrile.

that is just so typically me

Kontekstis, mida ma hetkel lähemalt käsitleda ei tahaks, meenus mulle, kuidas me Soome suvekursusel üritasime üht vene poissi, kelle jalgratas oli ära varastatud, veenda, et ta peaks jagama ratast ühe teise venelasega ja kasutama selleks kindlasti aegmultipleksimist. Noh, et nad sõidaksid selle rattaga kordamööda, aga vahetaksid nii tihti kohti, et kumbki ei jõuaks aru saada, et ta tegelikult pool aega jala käib. Meie iraanlasest lektor (kes nägi välja täpselt nagu Saddam Hussein ja oligi äkki tegelt hoopis Iraagist, ma ei mäleta) oli meile just selgitanud, et mobiiltelefoniga rääkimine käibki nii.

Mõnus on mõelda, kuidas mõne asja õppimine tekitab niisugust vaimustust, et käidki mõnda aega ja üritad seda reaalses elus kõige peal rakendada ja saad sellega hirmsasti nalja. Eriti, kui teed seda sama seltskonnaga, kellega koos õppisid. Igast tõsisest teadusest saab niiviisi siseringi nalja teha.

Siinkohal oleks sobiv jälle jutustada seda lugu, kuidas meie gümnaasiumiklass pärast kolmandat ülikoolikuud uuesti kokku sai ja kuna enamus inimesi õppisid esimesel semestril matemaatilist analüüsi, siis tegeldi õhtu otsa kõikvõimalike asjade katkevuskohtade likvideerimisega. Ehk siis defineeriti asjad vastaval kohal pidevaks, eks ole:P Aga las see jääda praegu.

Oiii. Ma otsisin selle ülalmainitud Electronic Communications kursuse materjale, et lektori nime teada saada ja natuke taustauuringut teha, ja ma ei leidnud materjale, aga ma leidsin kataloogitäie Britney Spearsi hitte samast ajast. Mõtleks, ja mina virisen siin, et pole Napsterit ega oopsididitagaini. Nüüd on.

here comes the sun

Päikesel tõenäoliselt hakkas oma novembrikuise tööluusi pärast piinlik lõpuks ometi. Kolmandat hommikut järjest ta paistab vapralt! Ja rohkem polegi suurt midagi vaja, et elu elamisväärsena tunduks.

Päikesel tõenäoliselt hakkas oma novembrikuise tööluusi pärast piinlik lõpuks ometi. Kolmandat hommikut järjest ta paistab vapralt! Ja rohkem polegi suurt midagi vaja, et elu elamisväärsena tunduks.