… ja siis tuli Elen

… ja siis tuli Elen Rootsist ja tõi mulle ehtsat mandlimassi ja me ehitasime sellest piparkoogimaja kõrvale lumememme ka. Ma näitan kunagi pilti kogu sellest asjast.

… ja siis tuli Elen Rootsist ja tõi mulle ehtsat mandlimassi ja me ehitasime sellest piparkoogimaja kõrvale lumememme ka. Ma näitan kunagi pilti kogu sellest asjast.

Jõulupühade võlu on alati olnud

Jõulupühade võlu on alati olnud selles, et saab päevade kaupa järjest lugeda. Jõulukingiks saadud raamatuid ja siis neid raamatuid, mis teised kingiks on saanud, ja siis muid lugemata raamatuid ja vahepeal veel natuke vanu lemmikraamatuid ka. Mina olen eile-täna lugenud “Printsessi päevikuid”, Anne Franki päevikut ja Krossi “Kalleid kaasteelisi”. Ühesõnaga, metsikutes kogustes omaeluloolisust (oi, kuidas … Loe edasi “Jõulupühade võlu on alati olnud”

Jõulupühade võlu on alati olnud selles, et saab päevade kaupa järjest lugeda. Jõulukingiks saadud raamatuid ja siis neid raamatuid, mis teised kingiks on saanud, ja siis muid lugemata raamatuid ja vahepeal veel natuke vanu lemmikraamatuid ka.

Mina olen eile-täna lugenud “Printsessi päevikuid”, Anne Franki päevikut ja Krossi “Kalleid kaasteelisi”. Ühesõnaga, metsikutes kogustes omaeluloolisust (oi, kuidas mulle see sõna meeldib!!! See võtab kogu eesti keele olemuse kokku.) Mul on nii tore olnud.

Krossi on imelik lugeda. Pooled lood on tuttavad, ainult nimed on nüüd õigeteks tagasi muudetud. Raske on vahet teha, kus on nüüd Jaan Kross ja kus Jaak Sirkel või Peeter Mirk. Kõige jaburam on, et tal endalgi läheb segi! Ja ta peabki tunnistama, et ta ei mäleta, kas asjad tõesti olid nii või mõtles ta need oma lugude jaoks välja.

Mul juhtub ka vahel elus nii.

Ja ma pole teab kui ammu lugenud midagi nii nauditavat kui see Kross. Midagi nii head ja samas eestikeelset. “Paigallennu” ilmumisest saadik, arvan ma.

las meid veel, kallis, olla teel, mis lumehelbeid langevaid on täis

Ma ootasin ükskord Leedu-Poola piiril 28 tundi. Tänane Tallinn on poisike selle kõrval:) Pealtkuuldud jutuajamine bussis nr 2: – … siis kukud lumehange nagu see… lepatriinu. Või ei, mitte lepatriinu. Kuule, misasi see oli, noh, ei olnud lepatriinu, aga…? – Ee… Sitasitikas? – Eiei. Mitte lepatriinu, aga noh… lumehelbeke! Tasa-tasa! Poolteist tundi sõitu linnaliinibussis avaldab … Loe edasi “las meid veel, kallis, olla teel, mis lumehelbeid langevaid on täis”

Ma ootasin ükskord Leedu-Poola piiril 28 tundi. Tänane Tallinn on poisike selle kõrval:)

Pealtkuuldud jutuajamine bussis nr 2:

– … siis kukud lumehange nagu see… lepatriinu. Või ei, mitte lepatriinu. Kuule, misasi see oli, noh, ei olnud lepatriinu, aga…?
– Ee… Sitasitikas?
– Eiei. Mitte lepatriinu, aga noh… lumehelbeke! Tasa-tasa!

Poolteist tundi sõitu linnaliinibussis avaldab inimestele ikka teatud mõju vist.

keerlevaid langevaid helbeid on täis

Mis ma täna olen õppinud: taksojuht on ka inimene. Tal on ka naine ja lapsed ja ämm. Dispetšer karjub ta peale ja kliendid torisevad ja siis on vaja minna ämmale sadamasse vastu ja pojale kooli järele ja naine kogu aeg helistab ja kontrollib, kas on juba tehtud. Dispetšer ja kliendid saavad vähemalt aru, et on ummikud ja et kiiremini ei saa. Naist ei huvita.

Aga lumi on hea. Just seda ma tahtsingi. Ehkki ta võiks kuidagi vähem vägivaldselt taevast alla tulla, tegelikult on ikka jube valus, kui näkku tuiskab.

and may all your christmases be white

Kodus koristasin köögi ja elutoa ära. Esikut ei jaksanud. Tööl tahtsin lauda koristada, aga monitori tagant paistab üks paberikuhi, millele ma sisse vaadata ei julge. Nagunii tuleb sealt midagi jõledat välja. Nii et koristasin laua asemel hoopis inboxi. My Documentsi võiks ka kraamida natuke. Kontor on täis kampsunites ja viikideta pükstes inimesi. Ma olen juba … Loe edasi “and may all your christmases be white”

Kodus koristasin köögi ja elutoa ära. Esikut ei jaksanud. Tööl tahtsin lauda koristada, aga monitori tagant paistab üks paberikuhi, millele ma sisse vaadata ei julge. Nagunii tuleb sealt midagi jõledat välja. Nii et koristasin laua asemel hoopis inboxi. My Documentsi võiks ka kraamida natuke.

Kontor on täis kampsunites ja viikideta pükstes inimesi. Ma olen juba kaht paari teksaseid näinud täna, mis on selle firma puhul siin ennekuulmatu. Jah, ma töötan siin märtsist saadik ja ma pole enamust oma kolleegidest veel näinud muus rõivas kui ülikonnas/kostüümis. Täna joon rohkem teed kui tavaliselt, sest see annab ettekäände koridoris hängida ja inimesi vaadata. Meil on jõulud. Me läheme suusatama. Ukse kõrval nurgas seisavad mustade kandiliste kohvrite asemel suusad. Hei, kui nii edasi läheb, siis ma saan õhtuks jõulurõõmsaks. Ma nii tahaks saada.

you even answer my telephone

Mõtlen siin praegu, et me võiks Elisega teha mingi blogosfääri (khm) raskeima kassi konkursi. Mäksi venitas end just mulle sülle. Tal on nii palju mõistust õnneks, et ta maast hüpata ei üritagi. Ja üldse ta tavaliselt vabatahtlikult süles ei käi õnneks:) Kui mul teda vahel puuris tuleb vedada, siis ma tahaks võtta puuri koos Mäksiga … Loe edasi “you even answer my telephone”

Mõtlen siin praegu, et me võiks Elisega teha mingi blogosfääri (khm) raskeima kassi konkursi. Mäksi venitas end just mulle sülle. Tal on nii palju mõistust õnneks, et ta maast hüpata ei üritagi. Ja üldse ta tavaliselt vabatahtlikult süles ei käi õnneks:)

Kui mul teda vahel puuris tuleb vedada, siis ma tahaks võtta puuri koos Mäksiga sülle, sest sangast on pea võimatu tõsta, nii raske on ja pealegi ta rabeleb seal hirmsasti.

Mõned mu külalised kardavad Mäksit, sest ta olevat suurem kui neil kodus koer. “See suur jube kass,” ütles Maarja ta kohta.

No aga mis teha. Minu jaoks on Mäksi ikka ja alati “see kes siin majas ennem elas” (kirjaviis muutmata).