ja viiekümne tsoonis meil sada seitsekümmend kaks on sees

Mul ei ole aega asjadest mõelda ega kirjutada, sest ma pean oma uude autosse sisse elama. Nad küsivad kõik minult, millise auto ma ostsin, ja siis naeravad mu üle, kui ma vastan, et rohelise. Olevat “nii naiselik vastus”. No ma tean, et nad tahavad tegelikult kuulda “honda civic, 94, 1.3, kolme uksega”, aga ma tunnen … Loe edasi “ja viiekümne tsoonis meil sada seitsekümmend kaks on sees”

Mul ei ole aega asjadest mõelda ega kirjutada, sest ma pean oma uude autosse sisse elama.

Nad küsivad kõik minult, millise auto ma ostsin, ja siis naeravad mu üle, kui ma vastan, et rohelise. Olevat “nii naiselik vastus”. No ma tean, et nad tahavad tegelikult kuulda “honda civic, 94, 1.3, kolme uksega”, aga ma tunnen end sellist asja öeldes naeruväärsena. See pole ju mingi vastus. Või ma ei tea. Igatahes pole see vastus küsimusele “milline”!

Täna olen murdnud pead selle üle, kas peaks minema kergema vastupanu teed ja värvima juuksed heledaks – kaasliiklejad kindlasti suhtuksid siis minusse mõistvamalt – või värvima ikkagi tumedamaks ja lootma, et mu vahtralehed mind välja vabandavad. Olgem ausad, ega ma ikka iga kord veel päris hästi ei oska. Eriti piinlikke situatsioone tuleb ette parkimismajas. Ja pooltel kordadel läheb meelest ära, et tuled peavad ka põlema, mis sest, et valge on.

Juuksurisse ma lähen kolmapäeval, nii et selleks ajaks tuleb ära otsustada, kas ma hakkan stereotüüpe toitma või nendega võitlema.

Või mis värvi juuksed rohelise autoga õieti kõige paremini sobiksid?:P