Ei mäleta enam, kas see oli mingis fido areas või popis newsgroupis, kus kunagi 1995. aasta paiku tekkis arutlus sõna “kaart” käänamise üle. Muidu kirjutasid inimesed üsna korralikus eesti keeles, aga näiteks poes maksid millegipärast tihti “kaartiga”, kuigi vahel olid “kaarti” koju unustanud. Selgus, et kõik teavad suurepäraselt, kuidas on õige, ega aja ka mingit kiusu, aga see lihtsalt on selline viga, mis seletamatul kombel kipub sisse tulema. Umbes nagu trüki- või näpuviga, aga alati samas sõnas. Noh, ma ei tea, minul ei ole ta kunagi niiviisi tulnud, aga ma üsna usun, et mingi selline jama sellega on. Ka hiljem olen erinevate kirjaoskajate inimeste kirjutistes sama viga täheldanud.
Ja teine sarnane asi on nüüd viimase aasta või paari jooksul mulle silma hakanud – mingites kindlat tüüpi lausetes suudab suur hulk inimesi ainsuse osastava lõpus oleva t asemel kirjutada d, nii et tekib mitmuse nimetav. See sai nüüd keeruline:) Umbes nagu “meeldivad kevadet soovides.” Seda viga olen ma ise ka vähemalt korra suutnud teha, pärast lugeda oli ikka täitsa naljakas… ja no ma tõesti ei tea, kust see tuli!
whatever 