Telekavaatajad kõik nagunii on juba näinud seda Honda reklaami, millest Päevalehes kirjutatakse. Või siis mitte, ma üldse ei saa enam aru, mis reklaame näidatakse praegu, mida on näidatud varem ja mis on üldse ainult mingid legendid rahva mälus. No igatahes mina otsisin reklaami Honda veebist üles ja minu meelest oli jube lahe.
Enda Hondaga käisin ülevaatust tegemas eile. Jälle uus kogemus elus. Ma olen ju kogu aeg rääkinud, et igas päevas peaks olema midagi sellist, mida kunagi varem pole olnud… Mul on viimasel ajal kogu aeg just nii ja ma olen rahul.
Ülevaatuse mehed olid hoopis teistsugused kui teeninduse mehed. Teeninduses olid noored tunkedes kutid, kes said kohe aru, et ma ei saa millestki aru, ja tegid asjad ilma mölisemata ära. Aga ainult need asjad, millega ma ise tõepoolest hakkama poleks saanud. Estakaadi pealt alla pidin ikka ise tagurdama näiteks (mitte et see lihtne oleks olnud). Ülevaatuses olid kitlites vanamehed, kes alguses minuga kärkisid, siis said aru, et ma ei saa millestki aru, ja siis hakkasid nännutama ja tegid kõik viimseni minu eest ära. Kuni kõigi paberite rahakotisuuruseks kokkuvoltimiseni.
Ma saan selle autoasjaga veel paar nädalat ilmselt aktiivselt värskeid elamusi hankida. Kui rutiiniks kätte ära läheb, siis hakkan õmblema. Ma juba ostsin endale õmblemise õpiku, IV-IX klassi oma muidugi (Saara käsitööõpikute sari ruulib täiega, ausalt). Kõigepealt õmblen nuku, sest selle koha peal jäi mu õmblejakarjäär 6. klassis pooleli. Siis õmblen fliisist mütsi ja siis lihtsad püksid ja dressipluusi. Aga särkpluusiga ma isegi ei looda hakkama saada.