kõik eilsed ma annaksin homsete eest

Mm. Ma tegin siin ümberringi natuke eestikeelsemaks, sest mul on tunne, et ma lugesin kusagilt mingit õigustatud kriitikat selle kohta, et blogid pole piisavalt emakeelsed. Või eestimeelsed või mis see oli. Või võibolla ma ei lugenud, vaid kujutasin seda ette või nägin unes või oli see mingi kiirteedeliiriumi vili. Igatahes ma otsustasin, et kui ma … Loe edasi “kõik eilsed ma annaksin homsete eest”

Mm. Ma tegin siin ümberringi natuke eestikeelsemaks, sest mul on tunne, et ma lugesin kusagilt mingit õigustatud kriitikat selle kohta, et blogid pole piisavalt emakeelsed. Või eestimeelsed või mis see oli. Või võibolla ma ei lugenud, vaid kujutasin seda ette või nägin unes või oli see mingi kiirteedeliiriumi vili. Igatahes ma otsustasin, et kui ma koju jõuan, siis ma kohendan veits, ja ma kohendasin siis nüüd. Ärge pärige, miks whatever alles jäi. Ta lihtsalt pidi.

Mul on tunne, et ma sain nüüd ühe reisiga käidud läbi kõik need kohad, kus ma kõigi varasemate reiside jooksul kokku olen olnud. Olgu, mitte otseselt linnad ja nii… aga kõik bensiinijaamad, parklad, piiripunktid, kohvikud, kus ma olen hääletanud, öösiti ärkvel istunud, rekkajuhtidega viina joonud, bensiinipaagi taga magada püüdnud, piirivalvuritega jagelenud. Kohad, mis tollal tegelikult lugesid ja mis meelde jäid, erinevalt linnadest. Ma ei teadnud enne, et Euroopas on nii palju kohti, mis on mulle sama tuttavad kui Mäo rist. Ma olen sellest maailmajaost väsinud nüüd mõneks ajaks.

Vahtralehed, mis ma Saksas maha võtsin ja kindlasse kohta ära panin, olid Iklasse jõudmise ajaks jäljetult kadunud. 90-se piirkiirusega taasharjumine võttis aega terve tee Valge tanklast (kust ma uued vahtralehed sain) Tallinnani.

Spidokas jäi koduhoovis pidama 6120 km peal. Kas keegi julgeb mind veel algajaks autojuhiks nimetada?:P