Täna me käisime muuhulgas Plitvice rahvuspargis, mida Fazz kord tabavalt kirjeldas sõnadega “selline suht ära klanitud siniste kosekeste maa”. Oligi umbes nii, ainult et minu meelest olid need kosekesed rohelised:) No kena tegelikult, aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Vaid sellest, kuidas ma ööl enne rahvusparki minekut nägin unes selle pargi karusid. Neid oli (unenäos siis, mitte päriselt) kaht sorti – jääkarud ja tavalised, pruunid karud – ja kolme suurust. Kõige pisemad olid mini, keskmised vist regular ja ma ei mäleta, mismoodi neid suuri kutsuti. Maxi vist. Igatahes unenägu lõppes sellega, et mini-suuruses jääkaru ja maksi-suuruses pruunkaru panid ninad omavahel kokku. Väga ere unenägu oli. Hommikul selgus, et selle rahvuspargi sümboliks ongi karu.
Muude asjade kõrvalt veedan aega riidepoodides, otsides kleiti, millega kõlbaks nii pulma minna kui pärast elus muidu käia. See meenutab Polaarkaru mullusuviseid samasisulisi otsnguid, mis mäletatavasti resulteerusid kleidis “rabi tütar sõidab Surnumere äärde suvitama” vms. Minu senine rekord on “mängin ka tegelikult Grease’is, lähen kohe lavale tagasi”. Jah, et see on nagu kõige parem, mis ma senini leidnud olen:)
whatever 