sest sina ei tõota head

Arvestades sellega, kuidas mu käed hakkavad värisema juba TTÜ veebilehe aadressi toksides, usun, et mu vaimsele tervisele oleks parem (ja kõigile ümbritsevatele inimestele lihtsam), kui ma selle ülikooli lihtsalt pooleli jätaksin.

Magistrantide atesteerimine on märkamatult jälle minu osaluseta läbi saanud. Dekanaati helistada ja küsida, mis neil mu nime taga kirjas on, ma muidugi ei tihka. Akadeemilist kalendrit on keegi kuri inimene mudinud ja semester käib juba täie hooga. Kamoon, mis juhtus veebruari alguse suusanädalaga, mis ALATI on olnud? Ja mu magistritöö juhendaja (keda ma ametlikult veel juhendajaks registreerida pole jõudnud) on võtnud vaba semestri!

Ma muidugi saan aru, et kui ma kooliga tihemini kokku puutuksin, poleks meie kontaktid minu jaoks nii ššokeerivad.

Homme hakkan õppima.

edit: trükkisin akadeemilise kalendri välja ja panin seinale. kahjuks on tunne, et see jääb mu kõige akadeemilisemaks saavutuseks selle aastanumbri sees.