kust leida seda mis võiks hoida tuld

Ma vaatasin eile ju poolväärtfilmi ka, Kusturicat. Mulle meeldis väga, kuigi samas pean ma vist nõus olema kõigi arvustustega, mis ütlesid, et esimese tunni jooksul lugu ei olnudki, et filmis polnud hinge ja mis kõik veel. Lihtsalt ma ei osanud enamat tahtagi, kui see jant ebaloomulikult (-loomalikult?) käituvate loomadega, inimlikult käituvate inimestega ja kummitama jäänud … Loe edasi “kust leida seda mis võiks hoida tuld”

Ma vaatasin eile ju poolväärtfilmi ka, Kusturicat. Mulle meeldis väga, kuigi samas pean ma vist nõus olema kõigi arvustustega, mis ütlesid, et esimese tunni jooksul lugu ei olnudki, et filmis polnud hinge ja mis kõik veel. Lihtsalt ma ei osanud enamat tahtagi, kui see jant ebaloomulikult (-loomalikult?) käituvate loomadega, inimlikult käituvate inimestega ja kummitama jäänud balkani muusikaga. Vaimustav.

Ainult et oma pealiskaudsuses olin ma sügavalt endast väljas sellise pisiasja tõttu, et väärtfilmikino näitas mulle filmireklaamide asemel RINGVAADET. Dateeritud küll aastaarvuga 1995, aga muidu täielik Nõukogude Eesti – elu X valla hooldekodus, jahiehitus Y saarel ja lõpetuseks eriline piin – minutite kaupa Saaremaa randa kuhjunud jäämägesid eriti masendavalt kaasaegse muusika saatel, ilma igasuguste kommentaarideta. Ja see kõik muidugi eriti diibilt must-valgena! Samal ajal, kui kõik, mida ma tahaksin, oleks teada saada, milliseid filme ma lähema aja jooksul vaatama ei taha minna. Või siis vähemalt midagi energiajookidest või autodest või mis iganes jaksab end nii suurel ekraanil reklaamida.

Päriselt ka.

uut on vanast poole vähem

Ei, ma ei tea ikka veel, misasi trackback on. Nüüd ma ehk saaks juba juhendist aru, aga pole viitsinud lugeda. Samuti pole ma endiselt suhelnud oma magistritöö juhendajaga, pole teinud valmis andmemudelit, mida tänaseks vaja oli, pole kirjutanud riskianalüüsi referaati (see oli esimese poolsemestri aine ja tegelikult ta nimi vist ei olnud üldse riskianalüüs), pole … Loe edasi “uut on vanast poole vähem”

Ei, ma ei tea ikka veel, misasi trackback on. Nüüd ma ehk saaks juba juhendist aru, aga pole viitsinud lugeda.

Samuti pole ma endiselt suhelnud oma magistritöö juhendajaga, pole teinud valmis andmemudelit, mida tänaseks vaja oli, pole kirjutanud riskianalüüsi referaati (see oli esimese poolsemestri aine ja tegelikult ta nimi vist ei olnud üldse riskianalüüs), pole ära vahetanud katkist suunatuld (see olemasolev töötab ju), pole viinud sõpru uisutama (aga kuulge. lähme homme, neljapäeval siis?), pole teinud korda lauasahtleid, mis enam kinni ei lähe, pole tükk aega lugenud midagi peale Neil Gaimani, pole saapaid parandusse viinud, pole helkuri jaoks uut haaknõela otsinud, pole järginud oma südant ühelgi neist nii harvadest hetkedest, kui ma tundsin, et äkki ta on ikkagi olemas. Pole andnud ühtegi uusaastalubadust.