rahu töö ja kainus olgu eesti kroon

Tartu rahu aastapäeva tähistamine võttis täiesti ootamatuid pöördeid – läksime mälestusteenistusele laulma, aga ühel hetkel avastasime end peapiiskopi pühitsemise afterpartylt, kus võtsid järjest sõna mingid briti ja ameerika piiskopid, koguduse vanatädid jooksid kohvikannudega ringi ja pakuti imehäid võileibu, mis meenutasid mu vanaema mälestusi ajast, kui tema veel kodutütar oli ja Naiskodukaitse heategevuspidude jaoks võileibu vorpis, kattes seejuures võiga hoolikalt leivatüki servad, aga raiskamata võid vorsti alla, kus seda nagunii näha poleks olnud.

Rääkimata ürituse põhiosast ehk Laari ja Vahtre rõhutatult dissidentlikest kõnedest, kodutütreid kantseldavast Anne Eenpalust (nagu filmis!) ja muldvanadest skaudiättidest, kellest üks võttis vaevaks kõigile naiskoori liikmetele ükshaaval südamele panna, et “eesti laulud selgeks!”, pidades silmas laulu nr 2 laululehtedelt, “Langenud kangelastele” – aga kõnede, jutluse ja minu meelest isegi palve ajal jäi pidevalt tukkuma.

Kogu see üritus oli kokkuvõttes nii eksootiline (okei, see pole õige sõna, aga ma ei suuda õiget praegu välja mõelda), et kui väliseesti piiskop poleks nii pikalt ja sisutult rääkinud, kui ma poleks oma noote kiriku käärkambrisse unustanud ja kui mulle poleks meelde tuletatud vanaproua E.P. eksistentsi ja tõestatud, et hoolimata oma kõrgest east on ta jätkuvalt elujõuline, võiks selle lugeda üheks kõige paremini veedetud õhtuks selle aastanumbri sees.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s


%d bloggers like this: