rahu töö ja kainus olgu eesti kroon

Tartu rahu aastapäeva tähistamine võttis täiesti ootamatuid pöördeid – läksime mälestusteenistusele laulma, aga ühel hetkel avastasime end peapiiskopi pühitsemise afterpartylt, kus võtsid järjest sõna mingid briti ja ameerika piiskopid, koguduse vanatädid jooksid kohvikannudega ringi ja pakuti imehäid võileibu, mis meenutasid mu vanaema mälestusi ajast, kui tema veel kodutütar oli ja Naiskodukaitse heategevuspidude jaoks võileibu vorpis, kattes seejuures võiga hoolikalt leivatüki servad, aga raiskamata võid vorsti alla, kus seda nagunii näha poleks olnud.

Rääkimata ürituse põhiosast ehk Laari ja Vahtre rõhutatult dissidentlikest kõnedest, kodutütreid kantseldavast Anne Eenpalust (nagu filmis!) ja muldvanadest skaudiättidest, kellest üks võttis vaevaks kõigile naiskoori liikmetele ükshaaval südamele panna, et “eesti laulud selgeks!”, pidades silmas laulu nr 2 laululehtedelt, “Langenud kangelastele” – aga kõnede, jutluse ja minu meelest isegi palve ajal jäi pidevalt tukkuma.

Kogu see üritus oli kokkuvõttes nii eksootiline (okei, see pole õige sõna, aga ma ei suuda õiget praegu välja mõelda), et kui väliseesti piiskop poleks nii pikalt ja sisutult rääkinud, kui ma poleks oma noote kiriku käärkambrisse unustanud ja kui mulle poleks meelde tuletatud vanaproua E.P. eksistentsi ja tõestatud, et hoolimata oma kõrgest east on ta jätkuvalt elujõuline, võiks selle lugeda üheks kõige paremini veedetud õhtuks selle aastanumbri sees.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s


%d bloggers like this: