ne’er looked back never feared never cried

Kevadete edetabel:

1. 2001

See oli see kevad, mil ma Rootsis elasin ja peaaegu igal nädalavahetusel mõnda odavamasse kohta jooma hääletasin. Põhiliselt Taani, aga lihavõttepühade paiku terveks nädalaks Hollandisse ja juuni alguses Nordkappi. Vahepeal müüsin pubis inimestele õlut, pidasin sõjaväes oleva vennaga kirjavahetust, õppisin rootsi keele selgeks, saatsin inimestele palju e-maile ja mõtlesin kõige selle käigus kohutavalt palju elu üle järele. Meeletu hulk inimesi käis tolle kevade jooksul mu elust läbi, mõned jäid alatiseks meelde ja mõned on siiamaani alles (Predo tuleb suvel külla näiteks).

2. 2005

Jah, eelmise aasta kevad, sest mul oli siis üle kohutavalt pika aja tunne, et ma olen elus – kuigi pool aega oli niipidi, et “you bleed just to know you’re alive”. Lõpuks sai ikkagi kõik korda. Ja ma nägin vist elu kõige rohkem päikesetõuse tol kevadel.

3. 1994

sest ma olin siis nii noor ja metsik:) meil olid Ten Singid ja värgid ja õlletehase lahtine õlu Toomemäel ja kaubahalli satanistid ja Royal piiritus Öseli koolaga ja üldse.