ne’er looked back never feared never cried

Kevadete edetabel:

1. 2001

See oli see kevad, mil ma Rootsis elasin ja peaaegu igal nädalavahetusel mõnda odavamasse kohta jooma hääletasin. Põhiliselt Taani, aga lihavõttepühade paiku terveks nädalaks Hollandisse ja juuni alguses Nordkappi. Vahepeal müüsin pubis inimestele õlut, pidasin sõjaväes oleva vennaga kirjavahetust, õppisin rootsi keele selgeks, saatsin inimestele palju e-maile ja mõtlesin kõige selle käigus kohutavalt palju elu üle järele. Meeletu hulk inimesi käis tolle kevade jooksul mu elust läbi, mõned jäid alatiseks meelde ja mõned on siiamaani alles (Predo tuleb suvel külla näiteks).

2. 2005

Jah, eelmise aasta kevad, sest mul oli siis üle kohutavalt pika aja tunne, et ma olen elus – kuigi pool aega oli niipidi, et “you bleed just to know you’re alive”. Lõpuks sai ikkagi kõik korda. Ja ma nägin vist elu kõige rohkem päikesetõuse tol kevadel.

3. 1994

sest ma olin siis nii noor ja metsik:) meil olid Ten Singid ja värgid ja õlletehase lahtine õlu Toomemäel ja kaubahalli satanistid ja Royal piiritus Öseli koolaga ja üldse.

Advertisements

kuni veel sa vähegi loodad vähegi hoolid

5 parimat laulupeolaulu läbi aegade:

garf says:
1. Mu isamaa on minu arm
2. Põgene, vaba laps!
3. Ta lendab mesipuu poole
4. Tuljak
5. Ärkamise aeg

Kitty says:
1. Koit (Tõnis Mäe oma)
2. Ta lendab mesipuu poole
3. Ilus maa
4. Mu isamaa on minu arm
5. Tuljak

garf says:
teine koht, vaba laps… nii hästi on meeles, kuidas tallinna poistekoori poisid nalja tegid… “ega viitsi mõeldagi püüdjate paelust, KAAGADI-KAAGADI-KAAGADI-KAAGADI!”
garf says:
ja seda laivis, laululaval :P

let’s hope the snow will make this christmas right

Kuna ma juba eraldi kategooria tegin edetabelite jaoks ja puha… siis parimate pop/rockjõululaulude edetabel kah. Garfiga tegime, sest Elen oli offline:)

Kitty says:
1. Thank God It’s Christmas (Queen)
2. Merry Christmas (War Is Over) (John Lennon)
3. All I Want For Christmas Is You (Mariah Carey)
4. Lonely This Christmas (Mud)
5. Driving Home for Christmas (Chris Rea)

garf says:
1. Let It Snow! (Manhattan Transfer)
2. Santa Baby (Marilyn Monroe)
3. Last Christmas (James Dean Bradfield)
4. The Christmas Song (Frank Sinatra)
5. Have Yourself a Merry Little Christmas (Ella Fitzgerald)
Bonus: Last Christmas (Oliver Vare & co.)

Kitty says:
edetabelisse boonusträkk panna on aasta idee minu meelest:)

with the day came the resolution I’d be looking for you

Tegelikult mõtlesin ma järgmiseks teha Lindgreni-teemalist raamatuedetabelit, aga vahel võib tellimustöid ka võtta ju:)

Potteri-raamatute edetabel:

1. Azkabani vang – kõige mõnusama pikkuse/paksusega, kõige naljakamate naljadega (rüütlibuss, ennustamistunnid, peletised) ja kogu dementoriõudusest hoolimata kuidagi kõige… helgem. Siriuse leidmine oli siiski, olgem ausad, kõige parem asi, mis Harryga nende kuue raamatu jooksul juhtunud on, ja ma ei usu, et seitsmes millegi konkureerivaga välja tuleb. Mis veel… Lupin oli kõige parem DDA õpetaja, eks ole:) Ja ajakeeraja oli põnev, sest püsis lõpuni saladuses.
2. Tulepeeker – seda oli õige veidi liiga palju, põhiliselt alguse arvelt. Kooli jõutakse alles 12. peatükiks ja see läheb üldisest stiilist veidi välja:) Lahedalt palju uusi tegelasi (Fleur, Krum, Bill ja Charlie, Rita Skeeter, majahaldjad…), kuigi ministeeriumitegelaste vahel korraliku vahetegemiseni läks mul aega umbes kolm lugemist:P Selle raamatu juures võlus mind see erinevus tavalisest kooliaastast – turniir (väga äge kontseptsioon mu meelest), ball, vähem lendluudpalli kooli tasemel ja rohkem rahvusvahelisel tasemel:P
3. Tarkade kivi – eks ta nüüd tagantjärele tundub titekas veidi, aga alguseks oli ikka väga hea. Üks neid raamatuid, mille ma ühe hooga läbi lugesin, vahepeal söömata ja magamata:) Seal oli nii palju uut, kogu see võlurimaailm, millega me nüüdseks nii ära oleme harjunud.
4.-5. Segavereline prints – ma ei ole tegelt selle raamatuga veel harjunud ja eesti keeles pole ka lugeda jõudnud, nii et teda on veidi raske edetabelisse paigutada, aga kuhugi siiakanti ta igatahes satub, kas vahetult enne või pärast Fööniksi ordut… Jube palju hormoone;) (kuigi Harry-Ginny teema mulle meeldis). Ja lõpp läks kuidagi piinarikkaks. Kui vana mees tõesti pidi surema, oleks võinud lasta tal seda ehk kuidagi lihtsamalt teha. Või ma ei teagi.
4.-5. Fööniksi ordu – no palju VÕIB rääkida sel ühel teemal, et kui paha ikka oli Umbridge? Ma väsisin NII ära. Aga DA oli lahe (või kuidas see eesti keeles oligi, see Dumbledore’s Army?) ja Fredil ja George’il lasti õnneks vabalt möllata. Kulminatsioon ministeeriumis oli liiga tihe ja samas pikk mu jaoks, meenutas actionfilme, mida ma ei salli ja ei viitsi vaadata. Ahjaa, ja see igavene vihakiskumine Harry ja Snape’i vahel, see väsitas ka. Nii sünge raamat kokkuvõttes.
6. Saladuste kamber – minu konkurentsitu vähimlemmik, ma pole teda isegi üle kolme korra lugenud vist, sest mulle kohe algusest peale ei meeldinud. See autovärk seal alguses oli lihtsalt nii piinlikult nõme! No ausalt, keegi ei saa nii loll olla. Kogu raamatust on mul selline pime ja ligane mulje, kõik see metsa mööda hulkumine ja torustikus ringiroomamine… Eriti ei taha ma seda raamatut enam lugeda pärast filmi nägemist, sest kui on ÜKS asi, mida ma suurel ekraanil näha ei kannata, siis on see üleelusuuruses lülijalgsed. “Sõrmuste isanda” hiidämbliku jätsin ma lihtsalt vaatamata (panin silmad kinni ja käskisin Janel endale öelda, kui see läinud on), aga Potteri omale heitsin kogemata pilgu ja nüüd kummitab see mind raamatut lugedes ka:P

Ja vabandage mu viletsat eesti keelt selle sissekande juures, ma loen lihtsalt liiga palju ingliskeelseid Potteri-foorumeid ja sõnavara ei tule alati kohe eesti keeles meelde…

many times i’ve been alone and many times i’ve cried

Minu tänase päeva kõige vähemlemmikute firmade top2:

2. Starman
* nende netiühendus täna minu arvutini ei ulatu
* nad ei tea, miks
* ainus küsimus, mida abiliinineiud mult probleemi põhjuste selgitamiseks küsida suudavad, on “aga kas kaabeltelevisioon näitab pilti?” Ma ei tea! Mul ei ole telekat! Ma ütlesin seda Starmanile, kui ma nendega lepingut sõlmisin. Seetõttu maksan ma nüüd kaabeltelevisioonitasu asemel iga kuu mingit “võrguhooldustasu”. Eeldan, et kaabeltelevisioonivõrgu hoolduse oma, internetti ju ei ole.
* võrguosakonna poisid pidid mulle tagasi helistama “esimesel võimalusel”, aga pole seda enam kui kahe tunni jooksul teinud, ilmselt ei tee ka enam, pole enam eriti viisakas helistamise kellaaeg.
* kõige eelneva tõttu olin sunnitud arvuti kaenlasse võtma ja Kristiine keskuse Scotland Yardi kõndima, sest üks pangaülekanne oli vaja kindlasti just täna ära teha.

1. Kristiine keskuse Scotland Yard
* suitsetajate lauad on madalad, mõnusad, pehmete toolidega. mittesuitsetajate lauad ja toolid on ilgelt ebamugavad. suitsuhais ulatub nendeni kenasti muidugi.
* lauas teenindatakse kui üldse kedagi, siis suitsetajaid; kaugemal istujatest ei tehta välja
* ma tellisin rummitee ja nad panid sinna sisse ilma minult luba küsimata SUHKRUT
* kui ma uut, suhkruta teed küsima läksin, väideti mulle, et seda, kui suhkrut ei taha, tuleb enne öelda (appi. ilmselt tuleb enne ka öelda, kui ei taha oma tee sisse koort, piima, sidrunit, küüslauku, mädarõigast ega punapeeti?)
* veel väideti, et rummitee on kokteil ja see peabki magus olema
* uue teega (nagu ka esimesega, muide) läks ILGELT aega
* sellel wifil siin on mingid strateegilised pordid kinni keeratud, muuhulgas see, mille numbri ma alati ära unustan, aga mis võimaldab hanzanetti id-kaardiga sisse logida
* mingi ilge kolin või klirin käib ülemisel korrusel
* ikka see fucking suitsuhais. ma sain selle ülekande tehtud ja lähen oma internetivabasse koju tagasi.

nutt ja hala. mõnel päeval no lihtsalt on selline tunne, et maailm on su vastu:)