liig selgesti tean mis oled mu isamaa

kahjuks olen täna sunnitud teile jutustama briti kohtusüsteemist.

mitte sellepärast, et mul oleks briti kohtusüsteemiga mingeid kokkupuuteid olnud, vastupidi! lihtsalt… varakevadest saadik oleme siin muude, toredamate toimetuste taustal jõudumööda valmistunud Ühendkuningriigi kodakondsuseksami tegemiseks. ostsime õpikud ja harjutustestide raamatu ja vahel suurema, vahel väiksema entusiasmiga oleme neid siis… lugenud.

entusiasmi mõõdukusest annab aimu ehk näiteks see, et Goodreadsi andmetel alustasin põhilise õpiku (“Life in the United Kingdom: A Guide for New Residents”) lugemist 16. juunil ja lõpetasin 7. novembril. see oli kohutavalt igav raamat, sest seal oli kaht sorti sisu: asjad, mida ma juba teadsin, ja asjad, mida ma ei tahtnud teada.

siis hakkasin harjutusteste tegema ja sealt tuli, üllatus-üllatus, välja, et õigesti vastata oskasin ma küsimustele neil teemadel, mida ma enne raamatu lugemist juba hästi valdasin, sest olen nendega elus kokku puutunud – Ühendkuningriigi kultuur, sport, geograafia, sümboolika, riigipühad, religioonid, ülesehitus ja põhiväärtused. valed vastused tulid kahest valdkonnast: ajalugu ja kohtusüsteem. ajalugu kõigi nende kuningate (ja kuningannade. ma hakkan karjuma, kui keegi mult midagi Henry VIII kuue naise kohta küsib!), lahingute ja aastaarvudega pole ma elu sees sallinud ja kohtusse pole ka iial sattunud.

ohkasin, võtsin ette teise õpiku (“Life in the United Kingdom: Official Study Guide” – ja ma ausalt ei oska seletada, miks neid raamatuid kaks on. sest lollidelt tulebki raha ära võtta? see on sama sisu, aga lühemas vormis. eelmise raamatu konspekt põmtselt) ja hakkasin ajalugu uuesti otsast üle lugema. nagu oli arvata, ei olnud see vahepeal muutunud ei huvitavamaks ega meeldejäävamaks.

vahepeal, nagu ikka, tuli elus uusi asju vahele – sattusin kuulama Grete Arro Ööülikooli loengut ja seejärel otsisin välja ühe ta veebiseminari ja siis võtsin juba ette “Maailma kõige targema rahva”. ja sain teada, et ma olen ELUAEG VALESTI ÕPPINUD. tähendab… fuck you, PISA-võitjast haridussüsteem ja eliitkool ja fuck kõik kiituskirjad, medalid ja cum lauded, mis te mulle elus olete andnud. vähe sellest, et te ei õpetanud mind õppima, te väitsite mulle aastaid, et ma olen 1) geenius, 2) hea õppija. aga nüüd tuleb välja, et olin lihtsalt 1) okei lühimäluga, 2) hea sooritaja.

jätsin ajaloo ülelugemise pooleli ja kohtusüsteemi enam isegi ei puutunud. selle asemel võtsin pastaka ja tühja paberi ja hakkasin peikat pinnima: nimeta Inglise ja Walesi kohtusüsteemi osi? aga Šotimaa? kas Põhja-Iirimaal oli ka mingi erisus? mitu liiget on kohtus? kas see oli ka Inglismaal ja Šotimaal erinev äkki? kuidas need erinevat tüüpi kohtud, mis meile kahe peale meelde tulid, jagunevad tsiviil- ja kriminaalõiguse vahel? kus töötavad amatöörid ja kus professionaalid? mida õieti teeb kohus ja mida kohtunik?

see oli üks üsna vaevaline vestlus, aga kahe peale saime ikka mitu asja kirja sinna paberile. alguses oli küll tunne, et me ei tea mitte midagi sellest teemast, aga tegelikult olime me raamatus ju vastava osa läbi töötanud ja hariduspsühholoogid ütlevad, et uuesti lugemine ei aita seda enam õppida. aitabki see, et tuletad meelde, mis seal olla võis. kui ei tule meelde, siis… tuletad veel. lõpuks muidugi kontrollid üle ja täidad lüngad. ja siis vahepeal puhkad. väga hea võte on ka õpetada seda materjali kellelegi teisele.

ma nüüd olen mitu päeva puhanud ja mul on teile briti kohtusüsteemi kohta jutustada järgmist:

  • Inglismaa (siin ja edaspidi käib siia hulka ka Wales ja P-Iirimaa, kui pole öeldud teisiti) kriminaalsüsteemis tegeleb väiksemate kuritegudega Magistrates’ Court, Šotimaal Justice of Peace Court.
  • magistraadid ja rahukohtunikud on suvalised töllid, st ilma igasuguse juriidilise hariduseta inimesed, kes teevad tööd tasuta ja vabatahtlikkuse alusel
  • Põhja-Iirimaal töötavad magistraatkohtus District Judge või Deputy Distruct Judge, kellel on juriidiline kvalifikatsioon ja kes saavad palka
  • Inglismaa kriminaalsüsteemis on suuremate kuritegude jaoks Crown Court, Šotimaal Sheriff Court. neil tasemetel on Inglismaal kohtunikud ja Šotimaal šerifid (kes on professionaalsed juristid) ja kohus vandekohus (suvalised inimesed, kes on valijate registrist huupi valitud. NB! seal on mingi vanuse ülempiir, tuleb välja uurida, mis see on, sest testi vastuste võti väidab üht, valitsuse veebisait teist ja õpikus pole seda üldse kirjas).
  • kõige rängemad kuriteod Šotimaal lähevad High Courti, seal on kohtunik ja kohus. Inglismaal ei tundu sellele vastet olevat.
  • Inglismaal on kohtus vandekohtus 12 liiget, Šotimaal 15
  • kohus vandekohus otsustab, kas inimene on süüdi (‘guilty’) või süütu (‘not guilty’), kohtunik määrab karistuse. Šotimaal võib kohus vandekohus ka otsutada, et nad ei suuda otsustada (‘not proven’).
  • Inglismaal on 10-17-aastaste süüdistatavate jaoks Youth Courts, Šotimaal Children’s Hearings System.
  • väiksemaid tsiviilasju arutab Inglismaal County Court, Šotimaal enamasti Sheriff Court
  • suuremate tsiviilasjade jaoks on Inglismaal High Court, Šotimaal Court of Session
  • väikeste tsiviilnõuete jaoks on “small claims procedure”, mille rahaliseks ülempiiriks on Inglismaal ja Walesis 3000 naela, Šotimaal ja P-Iirimaal 10000 naela.

rohkem ei tule midagi pähe, aga vist on enamus teemasid kaetud. ma ikka enne “publish” nupu vajutamist võtsin raamatu ette ja kontrollisin oma jutu üle ja ühtteist parandasin ja lisasin, aga väga palju ei läinudki enam valesti. siiski ärge selle jutu pealt kohtusse minge, sest juba mu tõlge eesti keelde on kardetavasti päris… hale.

ja neid hariduspsühholooge soovitan väga lähemalt uurida, see on ikka täitsa hämmastav, mis neil meile öelda on. võistlemine ei tööta! eri inimeste erinevad õpistiilid on müüt! eksam on suurepärane õppimismeetod, vaja oleks palju rohkem testida ja palju vähem hinnata! ja nii edasi.

kas Snowdon on kõrgeim mägi a) Inglismaal, b) Walesis, c) Šotimaal, d) Põhja-Iirimaal?