
tundub, et lambad – nagu tiigridki – ei armasta ohakaid, igatahes olid need matkaja silmarõõmuks alles ja õitsema jäetud. ma ei tea, kas ongi hästi ilusa lillega tegu või oli asi kontekstis (kõndisin väga pilvisel päeval mööda mäeharju ja tundide kaupa oli maailm olnud täesti monokroomne), aga mulle küll tundus pildi tegemise hetkel, et palju kaunim enam olla ei saaks. lisaks paistab taustal mu tolleõhtune telgi- ja ujumiskoht.
On jah hästi ilusad. Mul hakkas üks aasta aias selline kasvama, ma oletan, et normaalne aednik likvideeriks kohe ära, aga mul tekkis sportlik huvi vaadata, kui kõrgeks ta kasvab. Kasvas minust pikemaks, tal tuli palju õisi, nii et ta oli nagu üks väike ilupuu seal, ja kimalased käisid sealt mett korjamas, mõnikord jäi mõni ohakaõie peale magama.
ostsin omale kunagi šotist ohakaga kaelakee…. väga ilus :)