Autor: kitty

i want to ride my bicycle

Johannes Pirita on tänases Päevalehes kirjutanud ära peaaegu kõik selle jutu, mis minul seoses autoregistrikeskusega südamel on olnud kogu aeg. Ehk siis et see on koht, kus tuleb jala käia vähemalt viis korda ja kuhu on jala samas peaaegu võimatu saada… Ja siis ma olen täna päev otsa üritanud neile helistada, et end eksamile registreerida. … Loe edasi “i want to ride my bicycle”

Johannes Pirita on tänases Päevalehes kirjutanud ära peaaegu kõik selle jutu, mis minul seoses autoregistrikeskusega südamel on olnud kogu aeg. Ehk siis et see on koht, kus tuleb jala käia vähemalt viis korda ja kuhu on jala samas peaaegu võimatu saada…

Ja siis ma olen täna päev otsa üritanud neile helistada, et end eksamile registreerida. Telefon kutsub, keegi ei vasta. Tundide kaupa. Lõpuks küsisin üldtelefonilt, mis värk. Selgub: “Seda telefoni võetakse siis vastu, kui leti ees järjekorda pole ja teenindajal pole dokumente, mida töödelda. Tulge kohale, siis saate kindlasti registreeruda.”

Sellist Eestit ei tahtnud.

tore ja pidulik tunne

Ilm on täna lipuvärvides. Olen kodus ja küpsetan saiu. Mitte vastlakukleid, aga muid. Osa teen metsmaasikamoosiga ja osa mandlimassiga vist. Paraadi juures meeldisid mulle kõige rohkem koerad (kes pole mingid krantsid:) ja trummipoisid. Ma olin lasteaias ka trummitüdruk ja vahva tunne on sellele tagasi mõelda.

Ilm on täna lipuvärvides.

Olen kodus ja küpsetan saiu. Mitte vastlakukleid, aga muid. Osa teen metsmaasikamoosiga ja osa mandlimassiga vist.

Paraadi juures meeldisid mulle kõige rohkem koerad (kes pole mingid krantsid:) ja trummipoisid. Ma olin lasteaias ka trummitüdruk ja vahva tunne on sellele tagasi mõelda.

vaikusse valgusse puhtusse minna suudan kui ületan enda

Pärast kümmet aastat otsimist leidsin luuleraamatu, mis minu jaoks võibolla kunagi hakkab asendama Liisi Ojamaa “Lõputut juulit”. Mul on Liisi raamatust kõik luuletused peas ja nad on mulle olulised ja jäävad olulisteks, sest nad on suur osa mu suurekssaamisest… aga nad on so nineties:) Minu elu seisukohalt ja üleüldse ka. Täna(päeval) loen seega Kristiina Ehini … Loe edasi “vaikusse valgusse puhtusse minna suudan kui ületan enda”

Pärast kümmet aastat otsimist leidsin luuleraamatu, mis minu jaoks võibolla kunagi hakkab asendama Liisi Ojamaa “Lõputut juulit”. Mul on Liisi raamatust kõik luuletused peas ja nad on mulle olulised ja jäävad olulisteks, sest nad on suur osa mu suurekssaamisest… aga nad on so nineties:) Minu elu seisukohalt ja üleüldse ka.

Täna(päeval) loen seega Kristiina Ehini “Luigeluulinna”. Mulle tõesti meeldib.

Aga kui tuleb kevad, leiate te mind ikkagi Liisit lugemas. Sellest, kuidas “agulihoowides lõhnawad sirelid”. Ja et on “wihmast wõbisew linnakewad autod teras ja klaas”. Sellest ma niipea välja ei kasva. Kindlasti mitte veel sel kevadel.

kui me lendame isaga draakonil

Tallinna Tehnikaülikooli ingliskeelne nimi on alates 4. veebruarist Tallinn University of Technology. Ma vean kihla, et te ei teadnud. Võite põhikirjast üle kontrollida. Hea muidugi, et selline oluline info nagu ühe suurema ülikooli nimemuudatus avalikustatakse ainult ülikooli siselehe viimasel leheküljel. Seda ei ole isegi TTÜ veebis uudiste all kirjas. Ma pean nüüd jälle meelde tuletama, … Loe edasi “kui me lendame isaga draakonil”

Tallinna Tehnikaülikooli ingliskeelne nimi on alates 4. veebruarist Tallinn University of Technology. Ma vean kihla, et te ei teadnud. Võite põhikirjast üle kontrollida.

Hea muidugi, et selline oluline info nagu ühe suurema ülikooli nimemuudatus avalikustatakse ainult ülikooli siselehe viimasel leheküljel. Seda ei ole isegi TTÜ veebis uudiste all kirjas.

Ma pean nüüd jälle meelde tuletama, kuidas lõpetatud koolide nimemuudatusi CV-s ja ametlikes dokumentides adekvaatselt kajastatakse. Vist ikka tuleb vana nimi kirjutada?

Muidu see uus nimi meeldib mulle rohkem.

Ah, whatever, peaasi, et nad domeeninime ei muuda.

but the clock’s held 9:15 for hours

Täna olen ma Tartus ja meeletus nohus. Tartu oleks nagu kodu, aga samas ei ole mul siin kusagil olla. Tahtsin tegelikult väikestele vendadele külla minna, aga sellise nohuga ei ole küll kena lasteaiaealisi ja nooremaid väisata, nii et… Tulin Eedeni kaubanduskeskusesse*, ostsin endale kollased dressipüksid, tellisin pubist tassi teed ja tunni internetti ja panin Norah … Loe edasi “but the clock’s held 9:15 for hours”

Täna olen ma Tartus ja meeletus nohus.

Tartu oleks nagu kodu, aga samas ei ole mul siin kusagil olla. Tahtsin tegelikult väikestele vendadele külla minna, aga sellise nohuga ei ole küll kena lasteaiaealisi ja nooremaid väisata, nii et… Tulin Eedeni kaubanduskeskusesse*, ostsin endale kollased dressipüksid, tellisin pubist tassi teed ja tunni internetti ja panin Norah Jonesi kõrvaklappidesse laulma.

Tee sisse segasin Coldrexi. Alguses võtsin niisama mingit nohutabletti**, aga siis sain aru, et tegelikult ma olen veel haigem, kui ma kartsin. Vastik on kodust eemal haige olla. Tahaks lihtsalt oma voodisse, oma teki alla, mõnd Narnia-raamatut lugema. Võibolla see ongi hoopis koduigatsus, mida ma tulutult püüan Coldrexiga ravida?

Jätkuvalt ma arvan, et kui ma miljoni võidan, siis ma kõigepealt hangin endale Tartusse kodu. Mingi koha, kus ma saaks alati olla, kui tahan. Kus oleks voodi ja raamaturiiul ja muusikamängija ja hambahari ja mõned riided alati olemas ja kus kunagi kedagi teist ees ei oleks, kelle segamise hirmus ei saaks sinna suvalisel ajal sisse astuda. Ses mõttes, et ma ei taha osta mingit suvalist kinnisvara ja seda välja üürida. Ma tahan kodu.

Ainult et ma ei võida miljonit. Kui ma just miljonimängu ei lähe, aga ma ei lähe, sest ma häbenen.

Eilne värskemat sorti tartumõte oli mul see, et ma suudan Tartut hoomata. Ma tean suvalises kohas olles, kuspool asuvad teised, olulised kohad. Tallinnas ma ei tule sellega toime, sest Tallinn on suur ja mul ei ole suunataju tegelt üldse ja mul ei ole olnud 17 aastat aega harjuda ja õppida seda linna tajuma. Ma vaatasin ükspäev kaarti, et aru saada, kuidas ma saan kõige otsemini töö juurest (Ahtri tn) arsti juurde (Kaupmehe tn), seda vahet on tegelikult mingi kilomeeter ainult, aga ma suudan alati mingi meeletu ringiga minna, sest ma ei saa aru, kuspool see on.

Tartut ma võiks armastada, kui ma ei tunneks end siin nii out of place.

———————————————————–
* kaubanduskeskus või asi. Ma arvan, et tegu on Eesti esimese Parklamaailmaga. Pargi maja ette või taha, alla või peale, risti või põiki. Seda pisikest poodi ei leia parkimismonstrumi tagant üleski, st pood paistab, aga sissepääsu ei ole võimalik leida. Nutt ja hala.

** Ravimvorm ja toimeaine sisaldus: SUDAFED tabletid on ümmargused ja punast värvi. Jah, nii on kirjas sellel infolehel, mid tuleb enne tarvitamist läbi lugeda!

kui öösel pole maganud sa eilses oled siis

Ma vahetan sõiduõpetajat:P Eks meil oligi juba liiga tõsine suhe tekkimas selle senisega, tervelt kaks korda jõudsime sõitmas käia… Ma jätan vist kergelt kergemeelse mulje?:) Aga ma sain selle kahe korraga pidur-siduri selgeks tegelt, vat. Käigukangi käsitsemine oli see erimeelsus, mis me teed lahku viis. (Tüli ja pisarateta, mis on minu puhul hea saavutus.) Ta … Loe edasi “kui öösel pole maganud sa eilses oled siis”

Ma vahetan sõiduõpetajat:P

Eks meil oligi juba liiga tõsine suhe tekkimas selle senisega, tervelt kaks korda jõudsime sõitmas käia… Ma jätan vist kergelt kergemeelse mulje?:)

Aga ma sain selle kahe korraga pidur-siduri selgeks tegelt, vat. Käigukangi käsitsemine oli see erimeelsus, mis me teed lahku viis. (Tüli ja pisarateta, mis on minu puhul hea saavutus.) Ta lihtsalt arvas, et mõne teise autoga ma tohin ehk sõita nii, nagu ma sõidan, ja auto väga ei kurdagi. Nüüd ma hakkan siis seda teist autot otsima.

i am all of the above

Eileõhtune järjekord Verekeskuses pani mõtlema, et vist ikka peaks hakkama rakendama töö- ja puhkeaja seaduse paragrahvi 24 ehk siis käima verd andmas tööajast. See nõuaks üksjagu seletamist, aga ega vist keegi keelama ei hakkaks – kui muidugi mingit kiiret asja pooleli ei ole. Verekeskus on ainult kaks korda nädalas õhtuti kella 20ni lahti ja kõik … Loe edasi “i am all of the above”

Eileõhtune järjekord Verekeskuses pani mõtlema, et vist ikka peaks hakkama rakendama töö- ja puhkeaja seaduse paragrahvi 24 ehk siis käima verd andmas tööajast. See nõuaks üksjagu seletamist, aga ega vist keegi keelama ei hakkaks – kui muidugi mingit kiiret asja pooleli ei ole.

Verekeskus on ainult kaks korda nädalas õhtuti kella 20ni lahti ja kõik muidugi kasutavad seda aega. Ilmselt mingi kella 2 ajal päeval valitseb seal täielik tühjus. Ja siis eile me saime Deviliga järjekorranumbrid 121 ja 122 (seda siis 10 minutit enne sulgemist, kui me olime protseduuri lõpetanud) ja tädi kurtis, et rekordpäev ja jube kiire on. Pakid olid ka peaaegu kõik otsas:)

Igatahes on Eestis doonoreid umbes poole vähem kui vaja oleks (vt. ka verekeskuse statistikat), nii et ma arvan küll, et trükkige see §24 välja, kui vaja, ja minge astuge läbi mõni päev. Kui tervis vähegi kannatab muidugi.

e che sospiri la libertà

Päris mitu aastat on mind vaevanud see küsimus, et kas filmi “Noorus on ilus aeg” (“Lust och fägring stor”) muusika hulgas on tõesti Händeli “Lascia ch’io pianga”. Sest noh, ma kuulsin seda Händelit uuesti alles aastaid pärast filmi nägemist ja polnud kindel, kas mul on õigesti meeles. Aga nüüd ma leidsin Ekspressi telekavast filmi originaalpealkirja … Loe edasi “e che sospiri la libertà”

Päris mitu aastat on mind vaevanud see küsimus, et kas filmi “Noorus on ilus aeg” (“Lust och fägring stor”) muusika hulgas on tõesti Händeli “Lascia ch’io pianga”. Sest noh, ma kuulsin seda Händelit uuesti alles aastaid pärast filmi nägemist ja polnud kindel, kas mul on õigesti meeles. Aga nüüd ma leidsin Ekspressi telekavast filmi originaalpealkirja (tõsi küll, seal oli viga sees ja just selles ainsas rootsikeelses sõnas, mis mulle võõras oli:P) ja tegin paar päringut ja näe, ongi.

Filmi tasub vaadata, kes veel näinud ei ole.

lähme sõidame kogu öö on veel ees

Publiku nõudmisel tänased teabeminutid: miks enne pidur ja siis sidur? (Info on kogutud läbi aastate erinevatelt sõiduõpetajatelt ja esitatud ilma igasuguse irooniata. Samas tundke end vabalt ja vaielge vastu, kui oskate või tuju on.) Esiteks: siduri peal ei tohi ilmaasjata tallata. Sidur kulub iga kord, kui teda vajutada. Seega kõigepealt pidurda, siis mõtle, kas üldse … Loe edasi “lähme sõidame kogu öö on veel ees”

Publiku nõudmisel tänased teabeminutid: miks enne pidur ja siis sidur?

(Info on kogutud läbi aastate erinevatelt sõiduõpetajatelt ja esitatud ilma igasuguse irooniata. Samas tundke end vabalt ja vaielge vastu, kui oskate või tuju on.)

Esiteks: siduri peal ei tohi ilmaasjata tallata. Sidur kulub iga kord, kui teda vajutada. Seega kõigepealt pidurda, siis mõtle, kas üldse on vaja sidurdada. Mitte nii, et sidur alla ja siis pidurdame ja siis vahetame lõpuks käiku ka, kui juhtub vaja olema.

Teiseks: nii ka ei tohi, et kõigepealt sidur alla, siis käik välja, siis sidur vabaks (et ei tallaks liigselt ja pole ju mõtet ka enam) ja siis on pidurdamiseks aega küll. Ehkki minu meelest on nii suht mõnus teha. Aga näe, vabakäiguga sõitmine ei ole ohutu. Auto pole juhitav. Libedaga ei tohi kohe kindlasti niiviisi teha ja ka muidu tuleks mõelda sellele, mis saab, kui ootamatult mingi ohtlik olukord tekib, näiteks kui keegi tagant hooga tuleb ja sisse kipub sõitma.

Mina tegin oma lähikonnas rahvaküsitluse ükspäev ja ei leidnud ühtegi naisterahvast, kes enne pidurit vajutaks. Mehed mõned ikka olid. Kokkuvõtteks: juhiluba ma enne pensioniiga ilmselt ei saa, aga kui saan, siis sõidan nagu vanem mees!

shiny happy people

Kas keegi on aru saanud, mis saab elektroonilise kuukaardi kasutuselevõtul neist bussidest, kus juht ukse peal kõigi sisenejate pileteid kontrollib? Muidu hakkab ju olema nii, et kui kontroll tuleb, siis näitad talle pileti asemel ID-kaarti ja tema kontrollib isikukoodi järgi, kas sul pilet on. Aga kas meie bussis (ja näiteks kõigis ekspressides) tekib nüüd ukse … Loe edasi “shiny happy people”

Kas keegi on aru saanud, mis saab elektroonilise kuukaardi kasutuselevõtul neist bussidest, kus juht ukse peal kõigi sisenejate pileteid kontrollib? Muidu hakkab ju olema nii, et kui kontroll tuleb, siis näitad talle pileti asemel ID-kaarti ja tema kontrollib isikukoodi järgi, kas sul pilet on. Aga kas meie bussis (ja näiteks kõigis ekspressides) tekib nüüd ukse peale kümneminutine saba igas peatuses, et bussijuht saaks kõigi sisenejate isikukoodid kuhugi sisse toksida? Või mis värk on?