Autor: kitty

shiny happy people

Kas keegi on aru saanud, mis saab elektroonilise kuukaardi kasutuselevõtul neist bussidest, kus juht ukse peal kõigi sisenejate pileteid kontrollib? Muidu hakkab ju olema nii, et kui kontroll tuleb, siis näitad talle pileti asemel ID-kaarti ja tema kontrollib isikukoodi järgi, kas sul pilet on. Aga kas meie bussis (ja näiteks kõigis ekspressides) tekib nüüd ukse … Loe edasi “shiny happy people”

Kas keegi on aru saanud, mis saab elektroonilise kuukaardi kasutuselevõtul neist bussidest, kus juht ukse peal kõigi sisenejate pileteid kontrollib? Muidu hakkab ju olema nii, et kui kontroll tuleb, siis näitad talle pileti asemel ID-kaarti ja tema kontrollib isikukoodi järgi, kas sul pilet on. Aga kas meie bussis (ja näiteks kõigis ekspressides) tekib nüüd ukse peale kümneminutine saba igas peatuses, et bussijuht saaks kõigi sisenejate isikukoodid kuhugi sisse toksida? Või mis värk on?

my head speaks a language i don’t understand

Ma olen vahel näinud selliseid unenägusid, kus mul on auto ja ma ei mäleta, kuhu ma selle parkinud olen ja otsin seda siis mööda linna taga. Öö otsa. Aga eile oli selline autounenägu, mida võib vist luupainajaks nimetada. Oli nii, et mu emal oli auto ja ta ei tahtnud seda ise juhtida ja siis mina … Loe edasi “my head speaks a language i don’t understand”

Ma olen vahel näinud selliseid unenägusid, kus mul on auto ja ma ei mäleta, kuhu ma selle parkinud olen ja otsin seda siis mööda linna taga. Öö otsa. Aga eile oli selline autounenägu, mida võib vist luupainajaks nimetada. Oli nii, et mu emal oli auto ja ta ei tahtnud seda ise juhtida ja siis mina pidin seda tegema ja asusin õhinal asja kallale, sest ma ju oskan autot juhtida:) Aga kõik asjad olid valesti. Juhiiste oli liiga kaugel taga ja ei käinud ettepoole ja ma ei ulatunud pedaalideni. Üldse oli parempoolse rooliga auto:) Peeglid näitasid kuhugi metsa ja reguleerida ei andnud. Ühtegi liiklusmärki ei olnud. Kogu aeg tulid teised autod keset teed vastu ja ma sain aru, et ma sõidan ühesuunalise liiklusega tänavatel vastassuunas. Jube hirm oli ja ma muudkui mõtlesin, et millal ma ometi kohale jõuan (ma muide ei teadnud, kuhu ma sõitma pean, ja mingi täiesti võõras linn oli), aga ikka ei jõudnud ja pidi edasi sõitma. Ja nii terve öö:(

Öelge veel, et see sõiduõppimine on mu närvikava terveks jätnud:P

(muidu mul läheb nii, et ma olin sunnitud sõiduõpetajat vahetama ja uus ei lase mind enne eksamile, kui ma hakkan käiku vahetama nii, et kuulda ei ole, ja harjun vajutama pidurit enne kui sidurit. mis tähendab ilmselt, et mitte kunagi.)

see kõik mis ei tapa tuult mu purjedele annab

On olemas see uute teksaste tunne – kui saad kanda pükse, mis pole veel kordagi pesus käinud, täiesti teistmoodi on need ju jalas. (Kuigi teksatootjad soovitavad esimese asjana pesta, et siis pidid püksid paremini vastu pidama, aga ma olen nõus uute teksaste tunde nimel ohverdama kuni 6 kuud oma pükste elueast). Ja siis on olemas … Loe edasi “see kõik mis ei tapa tuult mu purjedele annab”

On olemas see uute teksaste tunne – kui saad kanda pükse, mis pole veel kordagi pesus käinud, täiesti teistmoodi on need ju jalas. (Kuigi teksatootjad soovitavad esimese asjana pesta, et siis pidid püksid paremini vastu pidama, aga ma olen nõus uute teksaste tunde nimel ohverdama kuni 6 kuud oma pükste elueast).

Ja siis on olemas uue plaadi tunne. Kui ostad plaadi, sest sulle meeldib see esitaja või sulle meeldib mõni konkreetne lugu sealt albumilt – noh, kõiki lugusid enamasti ju ei tea ette. Ja siis hakkad kuulama. Esimesel korral panedki tähele ainult neid lugusid, mille pärast plaadi ostsid. Võibolla teisi isegi ei kuula alguses, vajutad muudkui forward nuppu. Siis lased juba teisi lugusid ka, aga need tunduvad kõik nats ühesugused ja mitte nii head, kui need, mida enne teadsid. Aga pikapeale tuleb see hetk, kus kõik lood on juba tuttavad ja saad aru, millised sulle tegelikult kõige rohkem meeldivad. Jõuad teksti kuulata ja mõnele ümised kaasa.

Pool aastat hiljem sama plaati riiulist võttes võib olla väga hea, aga seda uue plaadi tunnet ei saa enam kunagi tagasi.

maybe i’m guilty

Kas see blogikommentaaridesse spämmi postitamine käib mingite robotitega või teeb keegi seda käsitsi? Jubedalt on ära tüüdanud. Kuhugi mitme kuu vanuste postide külge pannakse, et ma tähele ei paneks, aga ma ikka leian üles:) Kas ma saan mingeid IP-sid kuidagi ära blokeerida või mis ma tegema pean, et nad järele jätaks, ah?

Kas see blogikommentaaridesse spämmi postitamine käib mingite robotitega või teeb keegi seda käsitsi? Jubedalt on ära tüüdanud. Kuhugi mitme kuu vanuste postide külge pannakse, et ma tähele ei paneks, aga ma ikka leian üles:) Kas ma saan mingeid IP-sid kuidagi ära blokeerida või mis ma tegema pean, et nad järele jätaks, ah?

me koos me koos all noore kahvatu kuu

Eile õhtul, kui ma laulmast koju tulin, oli taevas selge. Miks ta ei oleks võinud selge ja tähti täis olla seal Võrtsjärve ääres reede ja laupäeva öösel, sellest ma ei saanudki aru. Aga noh. Ma vaatasin Orioni, juba mitmendat korda viimase kuu aja jooksul või nii, ja mõtlesin, et ma ei ole varem elus eriti … Loe edasi “me koos me koos all noore kahvatu kuu”

Eile õhtul, kui ma laulmast koju tulin, oli taevas selge. Miks ta ei oleks võinud selge ja tähti täis olla seal Võrtsjärve ääres reede ja laupäeva öösel, sellest ma ei saanudki aru. Aga noh. Ma vaatasin Orioni, juba mitmendat korda viimase kuu aja jooksul või nii, ja mõtlesin, et ma ei ole varem elus eriti Orioni üldse näinud. Tartus ei ole Orioni. Tartus oli Väike Vanker, täpselt meie õue kohal, keeras end ainult aastaajale vastavalt natuke ringi. Aga nüüd on Tartu maantee kohal Orion ja õhtul koju tulles jääb see paremat kätt ja sirab kenasti.

Kodus mängisin tähekaardiga. Meil on selline mõnus tähekaart, mitme kettaga, mida saab pöörata ja siis vaadata, kuidas tähed Eestis tõusevad ja loojuvad ja kuidas kellaajad ja aastajad ringi käivad, selline suht filosoofiline värk. Töötab väga hästi. Ma tean nüüd, et praegusel ajal, veebruari keskel, tõuseb Orion juba kella nelja ajal õhtul (nojah, aga siis ei ole veel pime ja me ei näe) ja loojub kell kolm öösel. Selline lugu siis.

Ma arvan, et Orion on mu uus lemmiktähtkuju.

ma olen kuul

Mu juuksur rääkis, kuidas ta filmides näitlejate soenguid vaatab. Vahel muud ei vaatagi. Trammis ja tänaval vaatab vähem – ainult siis, kui ilusal inimesel on kole soeng, paneb tähele. Sellest ajast, kui ma hakkasin kampsunit kuduma, vaatan mina inimeste kampsuneid. Et mis kude ja kuidas kokku õmmeldud ja nii. Jube põnev on. Aga tegelikult ei … Loe edasi “ma olen kuul”

Mu juuksur rääkis, kuidas ta filmides näitlejate soenguid vaatab. Vahel muud ei vaatagi. Trammis ja tänaval vaatab vähem – ainult siis, kui ilusal inimesel on kole soeng, paneb tähele.

Sellest ajast, kui ma hakkasin kampsunit kuduma, vaatan mina inimeste kampsuneid. Et mis kude ja kuidas kokku õmmeldud ja nii. Jube põnev on. Aga tegelikult ei peaks tööajast sellist asja tegema, sest ma pean hoopis kuulama, mida need inimesed mulle räägivad, mitte vaatama, mis neil seljas on:)

Minu professionaalne kretinism avaldub põhiliselt selles, kuidas ma räägin. Riskihaldus ja projektijuhtimine ees ja taga. Muidu ei pane tähelegi, aga kui ma uude seltskonda satun (nagu nüüd viimati nädalavahetusel), siis teevad inimesed mu sõnakasutuse kohta märkusi. Enamasti vist mitte kiitvaid. Kõige hullem on see, et mida rohkem ma joonud olen, seda hullemaks läheb – sõnu “elimineerima” ja “jätkusuutlik” ma kaine peaga tegelikult ei kasutagi:)

aga laulu jätta ma ei saa ei saa

Jupile tänud pulgakommivihje eest. Üle ootuste lõbus oli;) Hommikusöögi kõrvale sai Smilersit ja Võrtsjärvel andis uisutada küll, ehkki jää ei olnud just nii väga sile kogu aeg ja lume alt ei saanud aru, millal täpselt ta ei ole sile:) Me kukkusime mõned korrad. Ja kalamehe lähedal hakkas jää ragisema ja me kartsime ja tulime tagasi. … Loe edasi “aga laulu jätta ma ei saa ei saa”

Jupile tänud pulgakommivihje eest. Üle ootuste lõbus oli;)

Hommikusöögi kõrvale sai Smilersit ja Võrtsjärvel andis uisutada küll, ehkki jää ei olnud just nii väga sile kogu aeg ja lume alt ei saanud aru, millal täpselt ta ei ole sile:) Me kukkusime mõned korrad. Ja kalamehe lähedal hakkas jää ragisema ja me kartsime ja tulime tagasi.

Me muidugi laulsime. Pilli saatel ja maki saatel ja filmi saatel ja a cappella, igat moodi, ühel häälel ja mitmel. Kui ma iganädalaste kooriproovideta veel suudaksin elada, siis kooripidudeta küll ei suudaks – sellest ajast, kui ma muudele laulmisega pidudele ei satu… Ja, mis seal salata, viisipidav seltskond on boonuseks.

Vahel ma tahaks kirjutada asju ja siis ma ei saa, sest ma ei tea, kes siin lugemas käib. Inimesed on ka nii tobedad. Igasugused vanad tuttavad siis. Nad teevad kõik aeg näo, et nad ei loe mu blogi ja ei tea, et see on olemaski – ja ühel hetkel tuleb välja, et tegelt nad on kogu aeg lugenud. No misjaoks see tsirkus?

but if you’re still sad you can reach me online

Ma olen, eks ole, korduvalt maininud, kuidas ma stiilipidudega toime ei tule? Nüüd mul on jälle nõu vaja. Teema: 10-aastase sünnipäev. Ma võin endale punupatsid teha:) Aga veel?

Ma olen, eks ole, korduvalt maininud, kuidas ma stiilipidudega toime ei tule? Nüüd mul on jälle nõu vaja. Teema: 10-aastase sünnipäev. Ma võin endale punupatsid teha:) Aga veel?

livin’ la vida loca

Mul on täna nii hea tuju ja hea olla, sest * me kolisime tööl uude tuppa ja mul on nüüd valgust, õhku ja seltsi * mul on täna esimest päeva omakootud kampsun seljas * pop3 sai jälle tööle * ma lähen õhtul emmega uisutama * ma lähen homme mudalaagrisse ja seal saab ka uisutada * … Loe edasi “livin’ la vida loca”

Mul on täna nii hea tuju ja hea olla, sest
* me kolisime tööl uude tuppa ja mul on nüüd valgust, õhku ja seltsi
* mul on täna esimest päeva omakootud kampsun seljas
* pop3 sai jälle tööle
* ma lähen õhtul emmega uisutama
* ma lähen homme mudalaagrisse ja seal saab ka uisutada
* päike paistab
* Sampo lauakalendri veebruarikuu pilt on nii-nii ilus
* töö edeneb
* Farmers Market mängib ja keegi ei kurda
* Soome eurolaul kõlab nagu Abba meets Ooperifantoom
* siin on seina peal selline kleepuv teadetetahvel, millest ma olen eluaeg unistanud