Vaatasin telekat. Jah, see on mainimist väärt fakt, sest seda juhtub nii jube harva. Tegelikult ma arvasin, et võiks Simpsonid hakata, aga need hoopiski lõppesid ja siis ma sattusin “Pealtnägija” peale ja seal oli Ilon Wikland. Oi, see oli armas. Mulle nii jubedalt meeldib, kuidas need vanad väliseesti tädid räägivad oma vahvat eesti keelt (ja tõesõna, nende sõnavara on hulka ulatuslikum kui keskmisel kodueestlasel!), aga siis hääldavad nimesid vahepeale rootsi keeles. Anna. Lotta. Karlsson. Jube vahva!
Kui mina ükskord oma lastele hakkan Lindgreni ette lugema, siis ma vist tahan ka nimesid rootsi keeles öelda. Aga ma ei tea, kas see on hea mõte ja kuidas see lastele meeldib…
Jag heter Lisa. Jag är en flicka. Det hörs förresten på namnet. Jag är sju år och blir snart åtta. Te ei usu, aga mul on “Bullerby lapsed” mp3-na olemas:)
whatever 
nunnu – förresten på (!) namnet.
Tack ska du ha:) Ma teadsin, et mul peab kolm å-d olema, aga selle aja peale, kui ma olin ta character mapist üles leidnud, olin ma juba unine ja ei tabanud ära, kuhu ma selle kolmanda tahtsingi panna…:)