Päev: 30. oktoober 2004

ja ma olengi Rootsis halloweenipeol, see on natuke nagu oleks loomaaias ja natuke nagu osaluseksperiment. Siin on mingid inimesed, kes elavad täitsa rahulikult oma elu, joovad eesti viina (arvake, kes ostis eile Prismast 13 liitrit viina nagu mingi vodkaturist?) ja räägivad oma keeles. Ma olen igasugustel pidudel varem olnud, aga sellisel ei ole, kus räägitaks mitteinglise keelt, millest ma samas aru saan. Hoopis teistmoodi on kui tavalised rahvusvahelised peod, kus igaüks üritab viisakas olla ja rääkida nii, et kõik kindlasti aru saaksid – ehk siis inglise keeles. Ja ka hoopsi teistmoodi kui peod, kus suhtlemiseks valitakse mingi keel, mida ma jälgida ei suuda – näiteks serbia.

ja siin mängib Manowar, mida ma ei ole kuulnud ca 10 aastat… ja mul on ägedad ämblikupildiga sukkpüksid ja seetõttu ka seelik seljas, mida pole ka teab kui kaua olnud. Mulle meeldib.

Ainult seda ma ei tea, mis pagana nipiga ma esmaspäeva hommikuks tööle jõuan.

Bosnia ja Soome liiklustrahvide menetlemise süsteemid on mõnevõrra erinevad:P Trahvisummad ka…

Ma igatahes jõudsin Luleåsse ja noh, nüüd ma olen siin ja laotan ämblikuvõrku teleka peale laiali, üks ämblik kadus ära juba, ah ei, tuli välja. Kutsumise peale vist.

Helsingis olid helkuritega hobused. Nad nägid ülilahedad välja, noh, hobused ise vast mitte nii väga, sest neid ei olnud pimedas näha, aga iga jala ümber kabja lähedal olid neil helkurid ja ratsanikel olid helkurvestid seljas.

Virmalisi nägime ka öösel ja päikesetõus oli ilus, sest siinkandis on kõik asjad härmas – noh, puud ja rohi ja autod jne – ja punane päikesevalgus nägi selle kõige peal eriti efektne välja.