Ma unustasin oma autoelamusi kokku võttes kõige olulisema täiesti – meie kahekesiolemise hetked, mis, olgem ausad, on täiesti minu üksiolemise hetked, auto ei puutu üldse asjasse:P Need õhtud, kui ma sõidan üksi koju, väljas on pime ja külm ja märg, aga minul on soe, ma kuulan seda muusikat, mida ma tegelikult tahan kuulata ja millest keegi teine ei taha midagi kuulda, ma laulan kaasa või siis ei laula, vaid mõtlen asja üle järele, ma valin sellise tee ja tempo, nagu parajasti mõnusam tundub, ma olen maailma kunn.
Kui homme ka selline ilm on nagu täna, siis rogain küll pigem tapab kui teeb tugevaks:(
whatever 