Aga ma käisin spetsiaalselt selleks välismaal poes, et varustada oma lähedased sel aastal õigete jõulukalendritega – sellistega, kus on inglid ja karjused ja värk, ühtegi jõuluvana ei ole ja hõbedane sädelus on olulisemate kohtade peal. Endale jätsin kõige ilusama, sest mina olen nende isa (või noh, see, suur õde). See on peaaegu sama ilus, kui mu lapsepõlve jõulukalender oli.
Mõni ideaal on siiski vist alles veel:P
(ja te saate muidugi aru, et ma räägin jõulukalendritest, mille luukide taga ei ole šokolaadi ega kommi ega legotükke ega miniatuurset nukumööblit, mitte mingit nänni ei ole, lihtsalt pildid? te ikka TEATE, et sellised jõulukalendrid on olemas???)
whatever 
ma ikka eelistan shokolaadi… kas see nüüd tähendab, et ma olen tarbimisühiskonnast täiesti rikutud? Ei, shokolaad ja komm on nii head lihtsalt…
Kommi ja okolaadi müüakse poes kiloga, nende pärast pole küll vaja end koleda jõulukalendriga piinata.
piltidega, luuletustega jne. miniatuurseid, selliseid, mis on vähemad kui A4-d jne. Ma peaks ka endale ikkagi siit jõulukalendri kaasa võtma.