Ma vaatasin eile ju poolväärtfilmi ka, Kusturicat. Mulle meeldis väga, kuigi samas pean ma vist nõus olema kõigi arvustustega, mis ütlesid, et esimese tunni jooksul lugu ei olnudki, et filmis polnud hinge ja mis kõik veel. Lihtsalt ma ei osanud enamat tahtagi, kui see jant ebaloomulikult (-loomalikult?) käituvate loomadega, inimlikult käituvate inimestega ja kummitama jäänud balkani muusikaga. Vaimustav.
Ainult et oma pealiskaudsuses olin ma sügavalt endast väljas sellise pisiasja tõttu, et väärtfilmikino näitas mulle filmireklaamide asemel RINGVAADET. Dateeritud küll aastaarvuga 1995, aga muidu täielik Nõukogude Eesti – elu X valla hooldekodus, jahiehitus Y saarel ja lõpetuseks eriline piin – minutite kaupa Saaremaa randa kuhjunud jäämägesid eriti masendavalt kaasaegse muusika saatel, ilma igasuguste kommentaarideta. Ja see kõik muidugi eriti diibilt must-valgena! Samal ajal, kui kõik, mida ma tahaksin, oleks teada saada, milliseid filme ma lähema aja jooksul vaatama ei taha minna. Või siis vähemalt midagi energiajookidest või autodest või mis iganes jaksab end nii suurel ekraanil reklaamida.
Päriselt ka.
whatever 
See oli aastast 1997 ju?
Aga minule näiteks meeldib ringvaateid vaadata. Kuna ma muudes kinodes ei käi, siis olen harjunud ning ei tea muud tahtagi. (:
Vabalt võis 97 ka olla, aga mis seal vahet on, kas ma näen 10 aastat vana ringvaadet või 8 aastat vana?:)
lollus. filme, mida ma vaadata tahan sorteerin ma välja apple trailerite lehelt. ringvaade kinos on super.
oh, tarikene, sul on jälle kõik asjad sassis:) Sina oled tari, sind huvitab, mis filme sa näha tahad, sina blogid aadressil pajatused.cafe.ee ja seal saad sa vabalt paika panna, mis on lollus ja mis ei. Siin on roger.pri.ee, siin olen mina, mina olen kitty, minu jaoks on oluline teada, mis filme ma näha _ei_ taha, ja mõte ringvaatest ajab mulle külmavärinad peale. so there:)