Kitty says:
ah, aga üldse ma sõnastasin millalgi paari kuu eest endale hunniku väga häid ja universaalseid reegleid blogimise teemadel. ja vaata, mis sai. blogging is light to nonexistent:P
Tegelikult see hunnik ei olnud nii suur, umbes viis reeglit sai:
* kui sa saaksid sellest kirjutada Telleri blogi kommentaaridesse, siis kirjutagi sinna ja mitte oma blogisse;
* kui kogu sissekande point on edastada konkreetsele isikule konkreetne sõnum, siis helista või saada mail. Ei julge? Siis jäägu edastamata. Suure tõenäosusega see tüüp ei loe su blogi regulaarselt anyway (ja veel suurema tõenäosusega on tal su sõnumist ja sust endast ükskõik);
* metablogimine jäägu tunnustatud metablogijatele;
* kui sissekande sisu kipub minema ära suunda “mul ei ole midagi öelda”, siis on väärikam ütlemata jätta;
* viies reegel on väga raskestisõnastatav ja räägib tasakaalust endale ja teistele kirjutamise vahel.
Nüüd sai küll sissekanne, mis rikub umbes nelja reeglit viiest:P Aga teatavasti iga reeglitenimistu viimane reegel on see, et reeglid on mõttetud…
whatever 
Pean tunnistama oma teadmatust jälle, aga mis või kes asi on metablogija?
see, kes blogib blogimisest;)
vt. ka metafakiir: http://www.wulffmorgenthaler.com/thestrip.asp?cDay=29&cMonth=4&cYear=2004
Mitte et ma suuremat blogimise fenomenist teaks, aga see 5. reegel tõi mulle meelde ühe mõttetera Jaan Unduskilt, kontrollimata sõnastus: Keegi ei kirjuta iseendale. Kui keegi ka kirjutab iseendale, siis kirjutab ta teisele iseendas.
Hakates su kandeid lugema (ka kõiki tagant järgi), tekkis omalgi üsna pea plaan blogerdama hakata. Vähe järgi mõelnuna otsustasin esialgu piirduda sinu kannete kommenteerimisega :)Su reegel toimib! Ka kõik muud punktid väga mõistlikud. Viies punkt küll, lisaks, et oli sulle raskestisõnastatav, on sellisel kujul ka raskestimõistetav ;) aga usun pealegi pimesi su head ideed.