i’ll never know how good it feels to hold you

Naistepäev, päev töötavale naisele. Mulle see päev meeldib. Või no mis meeldib, aga see on üks väheseid pühasid peale mu oma sünnipäeva, millega ma tõesti suhestuda suudan. Ma arvan, ma olen ära teeninud need lilled ja kallistused ja muud tähelepanuavaldused tuttavatelt ja võõramatelt meestelt. Lihtsalt sellega, et ma olen naine ja et ma olen nii tubli tegelikult.

Südamlik oli hommikul Islandis akna all kohvi juues vaadata, kuidas lilleõite, -kimpude, -sületäitega mehed mööda kiirustasid:)

Üldse, kui poleks naistepäeva, ei kingiks keegi mulle iial mu lemmiklilli nartsisse. Ei leitaks põhjust. Mis on tegelikult alatu – selle taustal, et igal naistepäeval, sõbrapäeval, emadepäeval, sünnipäeval ilmneb suurest osast blogidest ja muudest sõnavõttudest, et naised, sõbrad, emad ja üldse inimesed on kallid igal ajal ja sõnavõtja “peab neid meeles siis, kui selline tunne tuleb, mitte mingil nõmedal ettemääratud tähtpäeval”. Kuni inimestel seda tunnet piisavalt tihti ei tule – elagu tähtpäevad.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s