Kaimar ütleb, et see sissekanne ei ole moraalilugemine. Võibolla ta siis pole, aga kuidagi silmakirjalik tundub, eriti kui kommentaare ka arvesse võtta. Mingid patuta inimesed on vist kive loopima sattunud sinna:)
Ma ei julgeks küll öelda, et “meie aja” noored alkoholi vähem tarbisid kui praegused. Minu tutvusringkonnas tarbiti pigem rohkem, sest odavamalt sai kätte:) Põhitegijad 9.-10. klassi ajal olid Tartu õlletehase lahtine no-name õlu (3 krooni liiter) ja kurikuulus Royal-piiritus Öseli Colaga (Mehukatti oli vist ka liiga kallis me jaoks). Õlut kannatas Humalast ka osta. Sügise poest sai kõige odavamalt kätte vist Saku pilsneri, mis oli lahtisest õllest üle kahe korra kallim.
Elen says:
k6ige kallim 6lu oli saku originaal, see maksis 5.25 :D
Üsna kindlasti ei petnud me end mingi jutuga “alkoholikultuurist”. “Sõprade koosistumistele veini ja juustuga” jõudsime me kõige lähemale ehk siis, kui ostsime pudeli Põltsamaa karusmarjaveini näkku ja selle kellegi köögis ära jõime. (Ma ei kannatanud pärast seda mitte mingi veini lõhnagi aastate kaupa:)
Aga seda ma ei mäleta, mis vabandusi me välja mõtlesime oma joomisele või kas sel meie meelest oli mingi põhjus või eesmärk. Niiviisi lihtsalt oli lahe ja ega me selle üle rohkem pead ei murdnud. Hommikul läksime jälle kõik oma eliitkoolidesse tagasi ja õppisime viitele – või neljadele või kolmedele, kes kuidas. Kõik just medaliga ei lõpetanud, aga välja ka kedagi ei visatud. Kui nüüd vahel jälle kokku saame, siis jaksame juba kallimaid jooke ka osta, päris asotsiaalid ei ole.
Nii et kui praegu 16-aastased kodus intelligentseid veiniõhtuid korraldavad ja vanematelt sellealaseid nõuandeid oskavad oodata, siis on nad küll tublimad kui “meie omal ajal”:)
whatever 
Kitty – ma aktsepteerin seda, mida ja kuidas noored tänapäeval teevad. Ma ei ürita olla maailmaparandaja ning ma ei soovi neile ette kirjutada, kuidas peab oma elu elama. Selles mõttes ma arvan, et tegu ei ole moraalilugemisega.
Mind tõsimeeli huvitavad aga noorte käitumise põhjused. Me oleme sinuga (vist?) samast põlvkonnast ning tundub, et meie kogemused on mõnevõrra erinevad. Täiesti loomulikult on ka tänapäeva noortel erinevad traditsioonid – mitte sugugi kõik kuuendikud ei joo ennast nädalavahetusel kooma. Sellest kooma-mittejoomisest saan ma aru, sest see ühtib minu maailmavaatega. Teisest poolest ei saa ma väga hästi aru ning hetkel on mul tänu oma tööle/hobile/ettevõtmistele võimalik seda mõnevõrra sügavamalt uurida.
Mõnes mõttes on minu sissekande esimene lõik võib-olla tõesti silmakirjalik, sest see ei anna adekvaatselt kirjeldust minu enda suhtumisest alkoholi ja sellega seonduvasse. Ma ei kiida paljusid asju heaks – kuid, nagu ma ütlesin, ma aktsepteerin neid läbi inimeste aktsepteerimise. Ma ei saa öelda ka, et ma minu mõtteviisiga vastuollu minevaid inimesi suisa “taluma” pean – nii põhimõtteline ma ei ole.
Tead, Kaimar, see kõik ongi täpselt nii lihtne, nagu Kitty kirjutas. Ma võtsin teismelisena napsu sellepärast, et see oli lahe, ja viisteist aastat hiljem teen seda sellepärast, et see on endiselt lahe, ja ma ei usu, et tänastel teismelistel joomiseks mingi muu “põhjus” on. Aga noh, kui sa ikka väga tahad ja püüad, siis ma olen kindel, et sul õnnestub mingi eriti keeruline psühhosotsiokulturoloogiline teooria kah kokku panna.
Oh issa ristike küll.
Miks teevad, kuidas teevad, palju teevad, millega teevad… On moraal, ei ole moraal, jõin, ei joonud, armastab, ei armasta…
Naps oli pull. On siiani, aga oluliselt teistes mõõtkavus ja taustsüsteemes. Minu meelest ei ole midagi loomulikumat, kui teismeline, kes enda juures õllelõhnalisi sünnipäevasid peab või koolis tiskol longerit libistab. Ja sealjuure krampliselt tüüne üritab välja näha… Sest tüüne ehk lahe olla – see on teiniigatsuse sisu! Ärand analüüsi kõike nii hullumeeleliselt. Muide, tsekkisin äsja su uut postitust ka – juba sa analüseerid mingit loodusfotograafiat. Zatsem? Keri tagasi, loe oma mõnepäevataguseid postitusi, kus sa kirjeldada oma masendust. Dürrelmattjaülleulla, kuidas saaksidki sa mittemasendunud olla, kui sa vaevad oma pisikest peakest selliste eksistentsiaalsete, jäävate, kadu- ja adumatute probleemidega nagu teismeliste alkoholism, andetu algajafotograafi sünnitusvalud ja oma seisukohtade igakülgne argumenteerimine… Luusen app ö bit, männ, dõunt häv ö kau, männ!
Offtopic – prl.Kitty, teiega olen ma nõus kadakamarjaleotist ja vaniljeviina jooma tundide kaupa.
Marek – minu oletus on see, et lisaks tüüne-olla-püüdmisele on käesoleval ajal mingi põhjus veel lisaks. Kõhutunne ütleb nii. Mulle pakub huvi, kas kõhutundel on õigus – ning kui jah, siis mis see muu põhjus on. Ma ei tea, kui palju on sul sidemeid praeguste teismelistega – minu arvates on mõõtkavad oluliselt muutunud. Õllelõhnalisusest pole enam haisugi, niiöelda.
Analüseerimisest – miks mitte. Teiste arvamuse teadasaamine on põnev :)
Ma joon veini (või siis näiteks kooreliksi või Pina Coladat või rummi), sest mulle m e e l d i b :P Koomajoomiseks olen ma õnneks liiga vaene ja erilist tahtmist pole ka.
K, 16.
No ilmselt, kui Kitty & Co keelduvad uskumast mingisuguseid kultuurilis-kasvatuslikke erinevusi, siis on meil siin tegemist mingite muude, näiteks geneetiliste erinevustega. Minu jaoks näiteks ei olnud “õllelõhnalised sünnipäevad” loomulikud ega “lahedad” ei siis (16a) ega nüüd (31a). Not my cup of tea, nagu öeldakse.
Mis aga puutub joomisesse ja kooli, siis vähemalt minu eliitkoolis oli selles osas olukord küll tiba parem, kui praegu. Siis joodi peamiselt vabast ajast ja jõuti ka tundi, nagu Kitty märkis. Ent tol ajal polnud vaja ka turvameest, kes oleks diilereid eemale peletanud ega ei mäleta ma ka kordagi, et otse koolist oleks pidanud kedagi otse miilitsasse või kainerisse viima. Võib-olla Kitty eliitkoolist viidi, seda ma muidugi ei tea.
te olete kurjad inimesed, keset tööpäeva indutseerite neelatusi. kui ilm veel paar kraadi soojeneb, siirdun jalamaid ühe Võhu roosaga (a.k.a. “Rõhuv osa”) päikesepaistelisele kännule ning olen veel korraks seitseteist.
Kui see oli küsimus, Aabram, siis jah, Kitty eliitkoolist viidi küll :)
ee, no see oli ikka nii, et mina olin siis juba HTGs, kui mu endised klassiõed Miina Härma kuju ees koomas olid:P
Jah, Aabram, nii on. Geneetika. Juba minu vaarisad pidasid õllelõhnalisi sünnipäevasid ja minu vanaema jõi oma esimese longeri kutsekooli tiskopeol.
Kes eitab erinevusi? Esteetisid on alati ilmapeal olnud ja ei jää neid meite räuskamisest ja joobnudpäi trammiteel kakerdamisest vähemaks, nii kui sinu siinviibmisestki nähtub.
Aga naps on pull. Ausalt, noh. SK-le kõrge viis. Omalt poolt tunnistan, et mu oma süda nutab keskkooliaegse peedi “Rubiin” poole. Tea, kas seda müidaks veel kusagil?
Ahjah, et “…&CO”-le oponeerijate lõkkese sutsu õli juurde valada, olgu ära öeldud, et minagi lõpetin “eliitkooli”, Nõo oma nimelt. Ja seal joodi minu ajal mehiselt ja juuakse ilmselt ka praegu.
Mis ma oskan lisada… vast ainult seda, et eliitkoolide ja mitte-eliitkoolide põhiline vahe seisneb ja on ilmselt pikemat aega seisnenud mitte selles, kui palju juuakse, vaid selles, kas peale joomist üksteisel näod ka üles taotakse või mitte. ;-)
Naps on lahe? Kamoon, naps on nõme.
Alkohol on inimkonna ajaloos konkurentsitult enim agressiivsust tootnud aines ning selle jagamine lihtsaim viis sootsiumi kontrollida.
Alkoholismile eelneb sotsiaalne haigus, mille tunnistamine (juba endale) on praktiliselt võimatu. Kuidas saab olla tegemist haigusega, kui rõhuv enamik kaaskodanikke seda põeb? Pigem on haiged need vähesed, kes ei põe või on tõve ära tundnud.
Oluline on näiv. Ja naps on cool. Pole oluline, et inimeses endas on olemas sisemised kompenseerivad vahendid. Lihtsam on rabada tööd, vahetada rahatähti pudelite vastu ja jõuda seisundisse, mis enda kontrollile ei allu.
Alkohol on enesepettus. Sellega kaasneb rida ikoone, et eri inimesed saaksid ennast paremini siduda. Seal on igaõhtuseõlleikoon, küünlavalguseveiniikoon, konjakijasigariikoon, kui mõnele viidata. Kõige keskmes on kontroll, mida esitletakse vabadusena. Näide: on väga raske ette kujutada mis tahes ulatuses koosviibimisi alkoholita. Mitte et need võimatud oleks, aga nad on erandlikud või ebamugavad, kui ei koosne just väga lähedastest inimestest. Alkohol, mis vabastab ja lõõgastab, kontrollib selle kaudu, tekitab sõltuvuse. Esmalt sotsiaalse: inimesed ei suuda ilma suhtlusse lülituda.
Alkohol peaks olema ravim, mis annaks kätte inimisetega suhtlemise kaotsiläinud teeotsa, selle tunde, kuidas on vabaneda. Et edaspidi õpitud teed pidi omal jalal käia. Selle asemel riputab inime end ravimi külge ja ei õpigi oma aju kasutama.
Kui keegi tahaks tõesti jõuda individuaalse vabaduseni, siis tuleks ju liikuda täpselt vastupidises suunas, vaadata endasse. Aga jutud vabadusest on silmakirjalikud, tarbimine on palju tähtsam. Ja näivus.
Moraliseeriva kommentaari kokkuvõtteks mõned juhud, kui minu arvates tuleks kaaluda alkoholi mittetarbimist:
– inime soovib jõuda sisemise vabaduseni
– inime tahab avardada tunnetuse piire
– inime otsib näivuse taga reaalset
– inime uurib maailma toimemehhanisme
Wanradt, kuule. Selle energiahulgaga, mis sa selle tiraadi siia mahapoetamisele kulutasid, oleksid sa võinud mõned takrad avada või vähemalt paar mantrat lugeda. Või tassi teed või stuffi juua. Sest alkohol on enesepettus. Ja internet ka. Ja autosõit on enesepettus, samuti kui kolletanud linoleumpõrandad, tolmused teed, lageraie, korteriühistu, vaarikatoormoos, mis kõhust lahti teeb, kui palju süüa või…
Naps on pull, Wanradt. Ausalt. Proovi, proovi noh. Saad ka silma särama ja.
Aga tegelikult on kogu see laamendamine siin suhtkohtlaselt mõttetu. Nigu ma täna ühes eravestluses olen öelnd, ei ole sellises maadluses võitjaid: joodikutel on lõpuni pohui ja korralikud inimesed (ka: esteedid, individuaalselt vabanenud, rahumeelsed ehk sisemiselt vabad) lähvad marru ja sellega asi piirdub. Marruläinu kannatab ehk kergemakujulise infarkti all ja nuusutab paldriaani või muud ravumit, joodik napsab heeringa, ja kohe treeningule tagasi. Tulemus – null.
Võtavad, kes on võtjad. Kes ei, nood kirjutavad. Või joovad teed. Nii jäänudki.
Marek, ma ei väsi imestamast, miks inimesed, kes arvavad, et lamisemine nagunii midagi ei muuda, sellega üldse tegelevad :) Mitte et mul midagi selle vastu oleks. Lihtsalt aru saada on raske.
Ma arvan, et enamik inimesi küsib varem või hiljem, miks ta elab? Või mis on kõigi väikeste elueesmärkide taga? Pull võib olla tõesti üks vastus.
Wanradt, millest siin aru saada? Lamisemine on ju PULL!
Tõsimeelsus, lihasuretamine, kaamos, pühalikkus, iseenda sisu otsimine kõledal väljal, tunnetuspiiride kompimine ja ilmakera toimimisehoobade tudeerimine… Kuhu me sedasi jõuame seltsimehed? Kuhu, küsin ma, kui meie ainsamaks eesmärgiks peaks olema Püha Antooniuse kombel eremiitlemine, süvitsiminek kõrgemate võimsustega ja nälgimine?
Intelligentne meelelahutus ilma alkoholita on ka tore, jah. Aga sellega, vaata, on täpselt sama lugu kui napsutamisega – see on tore teatud piirini. Säält edasi tuleb melanhoolne oksendamine. Ja pole suurt vahet, kas oksendada seljankat või sofistikeeritud vestlusi ja malemängu, ühtmoodi äramasendav on see kõik.
Napsutada on mõnus, kui mu ümber on hääd inimesed. Nonde hääde inimestega on tore ka peenjuttu puhuda ja malet mängida ja kummikeksu. Aga see ei kahanda napsutamise vahvust ega võlu.
Lõpetuseks tahaksin ma küsida, et kui algselt räägiti siin sellest, kuis kuueteistkümneselt koomarongiga sõidetakse ja ka eliitkoolide roojatud puhkeruumest, siis kuidas, kurat ja põrgu, oleme me jõudnud selleni, millest me viimastes kommentaarides oleme kõnelenud?
Elagu naps ja lamisemine. Hurraa.
ooh, umbes esimest (või äärmisel juhul kolmandat) korda kohtan ma eestikeelses internetis midagi, mis on natukenegi EW.M@TISKLUSTEGA võrreldav. :-) proosit!
algselt rääkisin ma muide üldsegi sellest, et “tänapäeva noorus” ei ole rohkem “hukas” kui ükski teine noorus enne teda, see oli kogu point:) aga te olete pointi meeldivalt laiendanud ja süvendanud, mul on hea meel teie pärast.
EW.M@TISKLUSED my ass. ee.kultuur.vestlus on see, isegi osalejad on osaliselt samad;)
mul ei ole ühelgi sissekandel veel nii palju kommentaare olnud. on oht, et see hakkab mulle meeldima ja siin läheb tellerdiibiks kätte ära:P
umbes 15-aastaselt tüütas elu mõtte üle nämmutamine ära ja huviorbiit nihkus rohkem napsi, nalja ja naiste poole– aga kes ütleb, et asi ei või lähemas ehk kaugemas tulevikus jälle vastupidi pöörduda. vahest on tegu mingi siksaki- või koguni spiraalikujulise liikumisega (huvitav, kas üles- või allapoole).
Ainsam eesmärk? Nalja teed. Inime võiks, vähemalt minu arust, ikka elada oma elu nautides. Iseennast, teisi, väikesi asju, suuri asju. Sageli jääb mulje, et ilma alkoholita ei suudeta nautida. Sind (Marek) tsiteerides: proovi, saad ka silma särama.
Nautimine ei välista kaugemat eesmärki ja vastupidi. Kas alkohol võiks naudingute hulka kuuluda? Meie rikkas ühiskonnas arvatakse, et peab.
Kui jutuks tuleb elu võimalikkus alkoholita, vallandub inimestes paanika, must pilv varjutab päikese ja kujuteldav elu on nii tühi, nii tühi ;)
Alkohol. Täitsa lahe ju, mõnikord. Ainult et neid, kelle seltsis hea joobumuse naljakas nõiaudus uidata, on üsna vähe. Või on see minu isiklik viga.
Kui alkohol ära tüütab, võib ju alati teisi järeleproovitud tujuloovaid vigureid proovida: mererannal vilepilli mängida. Ploomipuu all mesilastele parmupilli plõnistada. Joonistada! Olulisi plaate kuulata. Mõne punkloo (Kylie Minogue “Lucky” kõlbab ka!) järgi koos lapsega karelda. Puid lõhkuda. Helistada sõbrale ja kirjeldada veenval häälel seda, kuidas sul on plaan lihtsakonstruktsiooniline ratasaurik ehitada ning sellega mööda Emajõge ülesvoolu, ära sõita.
Haiguste ravi, here i come!
kahju et keegi midagi narkootikumide kohta ei öelnud. siis oleks veel rohkem nalja olnud. enamike inimeste puhul võib joonistada sellise suitsetamine-joomine-manustamine-süstimine telje, kuhu ühte kohta on ilus punane joon vahele tõmmatud.
Marek, Rubiininga on nagu on, ent sul on suurepärane võimalus proovida uusajastu eesti veinisaavutusi – Orbiit ja Kosmos. Kui nad veel tootmises on :P
mismoodi siis Rubiiniga on? kui internet ei valeta, siis Tallinna Karastusjoogid seda Valtu veinitehases valmistab ja “ülevabariigilises müügivõrgus” turustab.