oma puuduseis ja oma iseolemises

kui ma siin ükspäev oma mõlema lugeja üle mõtteid mõlgutasin, küsis anonüümne kommenteerija H: “Kas 20 inimest on vähe? Kui palju peaks neid olema, et mõtete sõnadesse panemine hakkaks ära tasuma?” ja peaaegu samal ajal rääkisin juttu teise, vähemanonüümse H-ga, kes päris ka, et “aga kirjutad ikka endale ju?”

teate, ei kirjuta endale.

ma muidugi olen iseenda kõige tänulikum lugeja, sest mu mälu halveneb iga päevaga ja ma enamvähem ainult neid asju teangi oma elu kohta, mis ma kirja olen pannud. samuti hindan omaenda huumorimeelt kõrgemalt kui keegi teine… kombinatsioonis halva mäluga tähendab see seda, et ma kogu aeg itsitan siin arhiivis sobrades.

siiski, iseenda jaoks võiks kirjutada kuhugi vähemavalikku kohta ja näha kõvasti vähem vaeva nii sõnade kui nende taha peidetavate mõtete valimisega. (ja käekirjaga. noh, selle taha mu privaatsed päevikupidamised üldiselt jäänud ongi – kombinatsioonis halva mäluga tähendab see seda, et praeguseks on kõik vanad märkmikud ja kaustikud dešifreerimatud.)

mu jaoks ikkagi on olulised need like’id ja pageviewd (nagu H-le ka vastasin: 20 on selgelt vähe, 100 oleks juba okei) ja kommentaarid (millele ma küll midagi vastata ei taipa, aga ma hakkan seda ka harjutama, sest äkki siis tekivad lõpuks lausa mingid… vestlused?) ja eriti mõnus on, kui keegi tuleb ja otse ütleb, et nii tore, et sa kirjutad, kirjuta veel. ma muidugi ütlen vastu, et noh, mis nüüd mina. aga tegelt hakkan mõttes kohe uut postitust planeerima, et jälle pai saaks.

nagu ütleb vanasõnagi, kiida lolli, siis loll blogib. (mul ei ole tegelt aimugi, mida see vanasõna päriselt ütleb, sest esimese kahe sõna järel on alati kõik selge ja keegi ei jõua kunagi lõpuni.)

Advertisements

12 thoughts on “oma puuduseis ja oma iseolemises

  1. Ma kiidan ka takka. Kommentaarile vastuseks saadki alustuseks kirjutada “kiida lolli…” Ma kirjutasin seda hiljuti mingite kommentaaride peale ja mõtlen iga päev. Aga siis asun “pai” nimel uut postitust vormima minagi.
    Sellega olen ka nõus, et blogi kirjutamine on midagi muud kui salapäeviku pidamine.
    Ühesõnaga, kõigega nõus :)

  2. Midagi pole muutunud. Sinu blogi on endiselt kõige parem asi, mis minuga hommikul juhtub – peale hommikuse kohvi:)

  3. Käisin täna Muhus jaanalinnufarmis. Tütarlaps rääkis, et ei ole eriti tänuväärsed lemmikloomad, kuna unustavad kõik viie minutiga – ka talitaja. Aga samas on ka, sest unustavad, et juba munesid ja munevad veel. Kuidagi haakus kohe selle jutuga:-)

    • Douglas Adams kirjutas raamatus “Last Chance to See” Uus-Meremaa lennuvõimetust linnust kakapost, kes on iga hetk välja suremas (noh, praeguseks äkki ongi surnud?), sest tal on kombeks unustada ära, et on lennuvõimetu, ja seetõttu kõrgematest kohtadest surnuks kukkuda. näiteks puude otsast, kuhu ta mingitel asjaoludel ikkagi satub.

  4. Ma kiidaks ka tohutu hoole ja hooga. Palun, kirjuta, ja su ilublogi on hetkel vaieldamatult antud kategooria lemmik. Maailmas!

  5. ma rõõmustan ka uute postituste üle.

    ja nt siit sain ma ometi vastuse põletavale küsimusele, mis üksildane rätik see hotelli vannitoas on.

    aint et miks teda kaheinimesetoas üks on? kas mõlemad peavad ühe rätiga pesema või eeldatakse, et üks ei pese?

    • oi, kas on üks? ma enamasti ööbin kaheinimesetubades üksi ja ei ole märganud seda. ja mõnikord on igatahes kaks ja ma saan siis venitada nende väljavahetamisega.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s