Kui mul vahel päevade kaupa midagi kirjutada ei ole, siis on mul palju pealkirju varuks. Ja vastupidi ka.
Mul oli eile tunne, et laululaagriga on kogu mu pühapäev ära raisatud, aga siis läksin ma kell neli koju ja jõudsin õhtu jooksul veel ühe kinda kududa (okei-okei, pöial jäi tänaseks, sest ma lihtsalt ei viitsinud enam, oleks muidu jõudnud küll), lugeda läbi “Onu Tomi onnikese” (mis ei tundunud enam pooltki nii liigutav kui viimati, st umbes 15 aasta eest. Isegi Eva surm, mis mul alati pisara välja pigistas, jättis seekord külmaks. Oh seda kalestumist.) ja südaööl Gilmore Girlsi vaadata (kuigi see juhtus olema üks neid väheseid osi, mida ma enne ka näinud olen. Aga kui ma telekat vaataksin, siis ilma kahtluseta just seda seriaali. Äkki jõuluvana tahab mulle tuua kastitäie DVD-sid, kus kõik hooajad järjest peal on?)
Igatahes tundub, et minus on varjatud ressursse. Oleks ainult pühapäevaõhtuid rohkem.
whatever 