mu palve mu eesmärk mu ootus

Sellist asja saab jälle ainult Tartus juhtuda: avastad hotellis punkt kell kuus, et kell kuus algab Raekojas TAMi kontsert, ja siis jõuad sellele kontserdile vabalt. Ja laulavad nad ju kenasti. Täiesti Asjalikud Mehed. Muidu olen ma täna näinud tükki teist Eestit – kõigepealt sõidutasin Põltsamaalt Jõgevale 15-aastased hääletajad, kes Erinõmedale Autojuhiküsimusele (TM) “miks te kooliajal … Loe edasi “mu palve mu eesmärk mu ootus”

Sellist asja saab jälle ainult Tartus juhtuda: avastad hotellis punkt kell kuus, et kell kuus algab Raekojas TAMi kontsert, ja siis jõuad sellele kontserdile vabalt. Ja laulavad nad ju kenasti. Täiesti Asjalikud Mehed.

Muidu olen ma täna näinud tükki teist Eestit – kõigepealt sõidutasin Põltsamaalt Jõgevale 15-aastased hääletajad, kes Erinõmedale Autojuhiküsimusele (TM) “miks te kooliajal Jõgevale sõidate?” vastasid, et nad koolis ei käigi ja lähevad hoopis perekonnaseisuametisse ja ultrahelisse; siis veetsin tunnikese ühe valla sotsiaaltöötaja kabinetis. Selline elu siis.

oh my friends it’s been a long hard year

Aga ma käisin spetsiaalselt selleks välismaal poes, et varustada oma lähedased sel aastal õigete jõulukalendritega – sellistega, kus on inglid ja karjused ja värk, ühtegi jõuluvana ei ole ja hõbedane sädelus on olulisemate kohtade peal. Endale jätsin kõige ilusama, sest mina olen nende isa (või noh, see, suur õde). See on peaaegu sama ilus, kui mu lapsepõlve jõulukalender oli.

Mõni ideaal on siiski vist alles veel:P

(ja te saate muidugi aru, et ma räägin jõulukalendritest, mille luukide taga ei ole šokolaadi ega kommi ega legotükke ega miniatuurset nukumööblit, mitte mingit nänni ei ole, lihtsalt pildid? te ikka TEATE, et sellised jõulukalendrid on olemas???)