täitnud hoolimatult päevi eluloos

Ükskord ma pooleldi lubasin, et ma teen raamatute edetabeli. See ei olegi meelest päris ära läinud. Ma olen aegajalt üles kirjutanud või püüdnud meelde jätta, kui on pähe tulnud mõni raamat, mis seal kindlasti hulgas peaks olema. Sadat ei ole kokku saanud. Ma arvan, et kui ükskord saaks, siis need, mis esimestena kirja said, poleks juba ammu enam olulised. Nii et ma teen hoopis dünaamilise edetabeli. Panen praegu kirja need, mis meelde on tulnud, ja hiljem siis kirjutan juurde.

Sellised raamatud on minu arvates olulised:

* Erlend Loe, naiiv.super – selle raamatu juures kõige vahvam asi on nimekirjad. Mulle on ka alati meeldinud nimekirju koostada. See tegi Loe mulle kohe sümpaatseks.

* Liisi Ojamaa, Lõputu juuli – mul on sealt kõik luuletused peas, nad jäid sinna, kui ma käisin umbes kümnendas klassis. Ja ma arvan ikka veel, et just need on maailma kõige paremad luuletused.

* Fynn, Armas Jumal, siin Anna – selle kohta ma ei julgegi midagi öelda. Poes on ta lastekirjanduse riiulil. Minu meelest ta lasteraamat küll ei ole, ehkki peategelaseks on laps. Ma ei tea, kust sellised raamatud tulevad, aga kui ma teaks, siis ma ostaks sinna pileti. One way.

* Marianne Fredriksson, enligt Maria Magdalena (“Maarja Magdaleena järgi”) – ma lugesin seda raamatut rootsi keeles enne ja siis ta ongi minu jaoks rootsi keeles, aga eesti keeles on ta ka välja antud ja kellele ei meeldi “religioosne ilukirjandus”, mille alla Raamatukoi ta määratleb, see saab pealkirja lugeda ja õppida, millisel juhul on eesti keeles õige öelda “järgi”, mitte “järele”:) Mina muidu arvan, et iga raamat, kus üheks tegelaseks on Jeesus Kristus, ei ole veel religioosne ilukirjandus. (Me oskame kõik tuua vähemalt ühe näite keskkooli kohustusliku kirjanduse varal, eks?) Aga jah, selle raamatu lugu on ühes väga vanas raamatus teise nurga alt kirja pandud. Ja ma ei tea, mismoodi oleks seda Maarja Magdaleena versiooni lugeda, kui Uue Testamendi vaatenurka enne ei teaks.

* Charles de Lint, Kusagil lennata (“Someplace to Be Flying”) – sellega juhtus jälle nii, et ma lugesin eesti keeles enne ja nüüd just eelmisel nädalal lugesin inglise keeles ja oleks nagu poolest saadik uus raamat olnud. Mõnda asja lihtsalt annab eri keeltes nii erinevalt öelda, vaadake või pealkirja. Aga jah. Kui ma saaks valida, millises raamatus ma elada võiks, siis ma valiks selle, täiesti kindlalt.

* Astrid Lindgren, Bullerby lapsed (“Alla vi barn i Bullerbyn”, “Mer om oss barn i Bullerbyn”, “Bara roligt i Bullerbyn”) – nüüd te küsite, miks just see ja mitte mõni muu Lindgreni raamat. Muidugi tuleks nad kõik siia kirja panna. Aga kui ma tahaks neist ühe valida, mis mulle endale kõige olulisem on, siis ikkagi Bullerby. Kui ma oleksin kuueaastaselt saanud valida, millises raamatus ma elada võiks, siis ma oleksin selle valinud:)

* Doris Lessing, Mara and Dann – selles raamatus oli üks kontseptsioon, mis mulle väga muljet avaldas. “What did you see?” Peale selle lugemist olen ma püüdnud rohkem näha, tähele panna, seoseid luua. See on elu huvitavamaks teinud.

* A. A. Milne, Karupoeg Puhh (“Winnie-the-Pooh”, “The House at Pooh Corner”) – see oleks võibolla pidanud olema esimene siin nimekirjas, lihtsalt respektist. Ma ei ole päris kindel, aga ma arvan küll, et see oli esimene raamat, mida mulle ette loeti. Nüüd on ta peas nii mul kui ettelugejatel. Ükskord ema helistas mulle ja küsis, mida ma sünnipäevaks tahan, kas raha või mõnd asja. Mina ütlesin pikemalt mõtlemata”: “Mõlemat” ja siis ütlesime me emaga koos: “Leiva pärast, palun, pole sul tarvis vaeva näha.” Te ei saa aru, aga see oli kohutavalt lahe:) Isaga käib asi samamoodi või veel hullemini. Sellepärast on Puhh minu jaoks palju enamat kui raamat. Ja muide – Disney-Puhhi ma boikoteerin. Need punase särgiga karud on ju

jõledad! Ja Shepardi originaalillustratsioonid on kõige etemad raamatuillustratsioonid üleüldse. Puhh on ka eesti keeles ja inglise keeles üsna erinev asi. Mõlemaid tuleb teada.

* Philip Pullman, His Dark Materials (“Tema tumedad ained”) – see on sari, kolm raamatut, eesti keeles nad alles üsna äsja andsid esimese välja. Need on ka lastega raamatud, mis minu arvates üldse ei ole lasteraamatud, aga samas ei ole minu meelest üldse eriti olemas lasteraamatuid. Pullmani maailma(de)s tahaksin ma ka elada. Mis looma kujuga oleks minu daemon? Kolmas raamat, “The Amber Spyglass” on kõige kurvema lõpuga raamat üleüldse. Ma olen suur tüdruk, aga ma nutsin seda lugedes. Hea on, kui keegi veel suudab kirjutada raamatu, mis minu kalgile südamele mõjub:)

Nüüd mu nimekiri sai läbi. Ma mõtlesin, kas ma panen igale raamatule Raamatukoi lingi ka taha, aga osade raamatute kirjeldused on seal nii tobedad, et ma ei taha võtta endale vastutust, kui te neid loete. See ei ole Raamatukoi süü, ma ei teagi, kes neid lühikokkuvõtteid koostab. Need tulevad koos raamatuga ja pannakse ajalehte ja raamatukogu kataloogi ja igale poole. Ärge usaldage neid. Usaldage mind:)

Ja mul on need raamatud kõik kodus olemas enesestkimõista. Headele lastele annan vajadusel laenuks.

Advertisements

Üks vastus to “täitnud hoolimatult päevi eluloos”

  1. H. Says:

    Tead, ma tahtsin öelda, et Italo Calvino “Palomar”.

    Et, loe või nii. Tegelikult pole minu asi muidugi. Lihtsalt soovitus ja nii edasi ja tagasi ka vahel.

    Pealegi leidsin ma selle lehe üleüldse guugeldades, seega mida ma ka tean.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s


%d bloggers like this: