#49 Aprillihommik

8.5 km minu argipäevahommikut. Fotokaga jalutades võtab see TUND aega rohkem kui jalgrattaga! Homme proovin joosta.

This slideshow requires JavaScript.

#48 Jalgratta-eri

Eelmisest jalgrattapostitusest saadik olen veel 400 km Londonit mööda ringi kruiisinud, ohtralt jalgrattapoode külastanud ja mitu uut terminit õppinud:

* Dutch bike, ka sit-up-and-beg bike – selline jalgratas nagu minu oma. Ma polegi kindel, mis tingimused täpselt peavad täidetud olema, aga tundub, et lai lenks ja ketikaitse juba teevad rattast hollandi ratta. Rummusisene käiguvahetus ja jalgpidur (vt allpool) aitavad ka kaasa. Ja korv!

* Hub gear – rummusisene käiguvahetus. Kuudepikkuse uurimistöö tulemusena olen leidnud kogu Londoni linnas ÜHE jalgrattapoe, kes on valmis seda remontima. Kõigis teistes poodides nenditakse aga, et sellisega ratas tasub kindlasti osta, sest see on täiesti hooldusvaba.

* Coaster brake – jalgpidur. Sisuliselt on tegu unarsõnaga, sest ühtegi jalgpiduriga ratast pole mul poodidest leida õnnestunud.

Kõik need seiklused mehaanikas ja lingvistikas võtsin ette sellepärast, et mu “täiesti hooldusvaba” käiguvahetus ei pidanud end just kenasti ülal sellest ajast, kui jalgpidur müravabalt tööle sai. Lisaks – wait for it – tuli mu rattal aeg-ajalt kett maha (kaalun tõsiselt selleteemalise postitustekategooria loomist, et oleks lihtsam iga kord sellele eelmise jalgratta saagale linkida:)) ja see on ketikaitsega ratta puhul küll suur saavutus, aga samas tohutu needus.

No ja siis ühel õhtul kooriproovi vaheajal tuli mu juurde üks proua soprani häälerühmast ja avaldas soovi mu jalgratas ära osta! Sain kohe aru, et universum on minu poolel – selgus, et 1) prouat ei heiduta mingid käiguvahetusprobleemid, sest “she knows somebody”; 2) proua elab mu kõrvaltänavas, 3) proua on hollandlanna :) Miinuspoolele jäi asjaolu, et tegu oli pensionärist Avon ladyga, nii et rikkakssaamist see diil just ei tõotanud. Aga ma arvan, et naabritele odavate jalgrataste müümine on karmale kasulik, nii et täna sai see tehtud.

Uue ratta valisin küll üsna kiirelt välja, aga selleks, et cyclescheme’i soodustust (mis küll päris 42% ei ole, aga 30 kanti küll) saada, tuleb läbi hüpata suurkorporatsiooni bürokraatiarõngastest ja see võtab aega, seega maikuus liiklen pigem jalgsi (ja saan lõpuks ometi rahulikult pildistada kõiki mu teele jäävaid jalgrattureid).

Tahtsin siia panna ka endale mälestuseks tehtud foto hollandi prouast hollandi jalgrattal, aga kui, rattalukk näpus (sest igaüks, kes on Krabatit lugenud, teab ju, et looma müües tuleb ohelik endale jätta), koju jalutasin, nägin, kuidas mu omaenda koduhoovis Superman ja Batman jalgratastel võidu sõitsid, ja see kaader võitis.

Tavaline päev multikultuurilises kogukonnas
Tavaline päev multikultuurilises kogukonnas

i came across a cache of old photos

need noored täiskasvanud on minu vanaisa ja vanaema ja nende sõbrad. need lapsed on mu ema ja tädi ja nende sõbrad. need suved olid ära, kui kõik tülid ja lahkuminekud ja surnuksjoomised ja vähkisuremised olid alles kaugel ees. tegelikult tundub mulle, et kuuekümnendad olidki kõigi nende inimeste jaoks üks lõputu imeline suvi. ja mul on nende üle tagantjärele hirmus hea meel.

vanaema oleks täna 77-aastaseks saanud.

#47 Muuseumi- ja näitusesoovitusi

Siin teie kultuurimajakas jälle – seekord siis Londoni ägedamad muuseumid ja sellekevadised näitused neis. (Ma jagan soovitusi omaenda attention spani järgi ehk siis minu meelest ei peaks üheski muuseumis ülearu pikalt järjest vahtima. Kust see aegki. Üks näitus või osakond korraga, aitab küll, homme on ka päev! Aga kellel keskendumisvõimet kauemaks jagub, võib ükskõik millisesse neist muuseumidest põhimõtteliselt sisse kolida ja ei pea ka kahetsema.)

* Loomulikult alustan ma soovitamist alati oma lemmikmuuseumist, Victoria&Albertist, millest ma olen varem ka kirjutanud. Kuna seal on kõik asjad ilusad, siis sissekolimiseks oleks see mu esimene eelistus. Ja kui ma peaks valima, kus osakonnas täpselt elada, siis vist Korea… aga surnud olla sooviksin lähis-Ida saalis, sest seal asuvad mu lemmikmausoleumi tükid.

Ajutise näitusena on V&As praegu David Bowie is, mis on nii kohutavalt populaarne, et ma ei tea lubada, kas pileteid jagub – tuleb kohale minna ja küsida lihtsalt, eelmüügi omad on küll otsas. Ma arvan, et disainisõbrale tõotab see muidu toredat elamust küll (ise pole veel vaatama jõudnud).

* Kohe V&A kõrval on Natural History Museum ja Science Museum, mis mõlemad on hirmutavalt suured, aga eks neiski ole omad kompvekid peidus.

Loodusmuuseumis on täpselt minusuguste jaoks koostatud Treasures – ekspositsioon 22 KÕIGE ägedamast objektist selles muuseumis, ja uskuge mind, nad on ka tõesti väga ägedad, viimne kui üks. Ja sellekevadine ajutine näitus on elusatest liblikatest!

Veel on loodusmuuseumis vaatamist väärt dinosauruste osakond; ülejäänu on ausalt öeldes umbes nagu Tartu Ülikooli zooloogiamuuseum aastal 1987, kopitanud topised klaasvitriinides (ja ühtegi nii ägedat, nagu need põtra ründavad hundid olid, ei ole).

Teadusmuuseumis on mu lemmikgalerii Making the Modern World, mis on jälle üks selline greatest-hits-tüüpi väljapanek. Ford T, Apollo 10, pikuti pooleks lõigatud Mini Cooper – what’s not to like?

Inseneridele ja muidu nohikutele võib meeldida ka Alan Turingi näitus, aga hoiatan, et põhiosas on see üles ehitatud mustvalgetele fotodele ja rääkivate peadega filmiklippidele, nii et keskmise viieaastase attention spani (vt: mina) paneb see veidi proovile.

Tegelikult ma vist teadusmuuseumi eraldi minna ei viitsikski, kui see täpselt V&A ja Kensingtoni palee vahel ei oleks.

* Aga jah, sealsamas lähedal on Kensingtoni palee, mida mina hindan kõrgelt oma suure lemmiku, kuninganna Victoria teemalise ekspositsiooni tõttu. Muidugi kui sinna juba pilet osta, tasub kogu maja läbi jalutada, ka teised osad on seal päris toredasti lahendatud.

* British Museum on ka täiesti hoomamatult suur ja pole mingit lootust seda järjest läbi käia. Kui ma peaks sealt valima ühe asja, mida vaadata, siis ma vaataks Rosetta kivi, sest see 1) näeb päris dekoratiivne välja 2) on maailma teadusajaloos kohutavalt tähtis, 3) asub peaukse lähedal:D Ja kui peaks valima sada asja, siis muidugi A History of the World in 100 Objects (need on muuseumi kaardil kõik kenasti ära märgitud).

Briti muuseumi selle kevade hittnäitus on Pompeii and Herculaneum, mis on ka tohutult kiita saanud ja seetõttu võibolla veidi raskesti ligipääsetav… aga kui ma viimati kontrollisin, siis polnud ta nii põhjalikult välja müüdud kui David Bowie. Inimeste eelistused ikka üllatavad mind vahel.

* Minu lemmikmuuseumi tiitlile Londonis kandideerib V&A kõrval tegelikult tihedalt ka London Transport Museum, sest ma kord olen juba selline… ühistranspordipede (metrooseksuaal?). Minu meelest on selles muuseumis ka põhiliselt väga ilusad asjad (minu lemmikruum on Design for Travel, mis räägib transpordisüsteemi ühtse visuaalse imago kujunemise lugu)! Kuna on mäletatavasti metroo juubeliaasta, siis on üleval reklaampostrite näitus läbi aegade ja 25.-27. mail näiteks on jälle lootust tunnelis auruvedurit näha.

#46 Teatrisoovitusi kevadeks 2013

Mu sõbrad-tuttavad on hakanud talveunest ärkama ja kevadisi Londoni-nädalavahetusi planeerima. Ja kuna mu kultuuritarbimine on mäletatavasti suurem kui kogu ülejäänud Briti elanikkonnal, siis võin end lugeda küll piisavaks autoriteediks, et jagada soovitusi selle kohta, mida siin lähiajal teatrites toredat vaadata oleks. Kui ma kõike ka ise näinud pole, siis arvustusi loen ikka iga päev:)

Niisiis, järgneb K ja S küsimuste ja eeldatavate eelistuste põhjal koostatud nimekiri, täiendatud ja parandatud trükk. Disclaimer: pileteid ei pruugi olla saada või nad võivad olla kallid; ja ostmisel (veebist saab) pidage siis ikka silmas, et lava ka paistaks.

* Matilda – see on mitu aastat olnud ja on vist ikka veel West Endi kõige popim muusikal ja minu meelest on ta nii haipi kui piletihinda täitsa väärt. Üks-ühele Roald Dahli raamatu järgi ta just pole tehtud, aga piisavalt. Laulu, tantsu ja tulevärki jagub kõvasti ja muidugi on tegu kogupereetendusega.

* Lion King – ma pole ise vaatama jõudnud, aga see on teine suurejooneline muusikal, mida väga kiidetakse. Siin on nt Eva oma pere muljeid jaganud. Lastele kindlasti paras.

* Peter and Alice – see on vist küll välja müüdud, sest tsekkige peaosatäitjaid! Tuleb välja, et see, et M surma sai, oli hoopis mingi filmitrikk ja proual on nüüd aega teatris mängida koos Q-ga. Mina ausõna ei ostnud oma piletit mitte näitlejate vaid loo pärast, sest mind on igasuguse briti lastekirjanduse klassikale viitamisega väga lihtne võluda. Aga see küll mingi lastekas pole, suht tõsine draama.

 The Curious Incident of the Dog in the Night-Time – 8 Olivieri auhinna (Briti kõige ägedam teatriauhind) nominent, k.a. aasta parim uus tükk. Saame näha, aga see on jälle üks algtekst, mis mulle on sügavat muljet avaldanud. Väikestele lastele ei sobi, aga (vara)teismelisega võiks minna juba küll.

Aitab ka. Järgmises osas: minu lemmikmuuseumid ja selle kevade parimad näitused Londonis.

#45 Uus klassisüsteem

Nagu ikka, toimuvad suured sotsiaalsed vapustused ajal, mil mina olen puhkusel ja levist väljas. Seekord tulin tagasi ja avastasin, et vahepeal on brittide jaoks välja mõeldud terve uus klassisüsteem. Lühidalt siis, vana hea töölis-, kesk- ja kõrgklassi asemel on meil võimalik end nüüd paigutada tervelt seitsmesse lahtrisse, mis peaks väljendama kolme mõõdet: majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline.

Õnneks on juba jõutud valmis teha ka klassikalkulaator, millega on päris lõbus mängida. Esimese asjana tuvastasin rõõmustava asjaolu, et mina olengi eliit! Sellega on ainult üks konks – suurem osa mu sotsiaalsest kapitalist, mille näidikud tõesti üsna põhja sain aetud, asub Eestis. Kas see loeb? Kui ei loe, siis olen hoopis technical middle class. Veel – sissetulekut küsib see kalkulaator majapidamise kohta. Kui ma elaksin üksi, oleksin emergent service worker (sõltumata sellest, kus riigis mu sõbrad elavad) ja see klass asub, khm, skaala teises otsas…

Kui leidub veel 20 minutit vaba aega, siis saab teha läbi ka põhjalikuma küsitluse samal teemal. Seal kahjuks peab registreeruma ja teist korda uute andmetega katsetada ei saa, aga eliit-minu tulemus oli selline:

class

 

vot, kuhu viib see, kui vahel balletti vaatamas käid, isegi kui käetugede eest alati maksta ei jaksa!