i am bigger on the inside

enne, kui ma saan hakata pajatama imelugusid oma edusammudest ja läbikukkumistest aianduse alal, oleks vist asjakohane natuke seletada, mis võimalused mul siin üldse olemas on.

me kodumaja on üks klassikalisemaid Londoni elamuid vist üldse – inglased ütlevad selle kohta “terraced house” ja eesti keeles võibolla lähim vaste oleks ridaelamu, aga see rida on selline… tänavapikkune, ja kuigi omal ajal elas tõesti selle rivi igas majas üks pere, siis praeguseks on need läbi kahe-kolme korruse ulatuvad kodud jagatud korteriteks. iga maja ees on väike õuelapike, kuhu mahuvad parasjagu prügikastid ja siis veel… midagi. mõni inimene on sinna peenra teinud, vapramad pargivad jalgrattaid (ma olen suht vapper. aga lukkidesse olen ka kõvasti investeerinud), mootorratas mahub ka hädapärast ära, aga muud midagi.

pildi tegin selle nunnu taskupargi pärast, mis nad autoparkimiskohast on teinud, aga klassikaline terraced house’idega tänav, meil on samasugune.

majatagune on huvitavam, eelkõige sellepärast, et neid majataguseid, erinevalt -esistest, on JUBE raske näha. sellepärast ma osalen alati igasugustel avatud aedade või kodukohvikute üritustel, millele peale satun – no nii põnev – ja rongiga sõites surun nina vastu akent lapikuks ja vahin välja, sest raudtee pealt näeb ka tihti sinna tagaõuedesse. tänavalt ei iial.

aga mis seal taga siis on – iga maja juurde ses majarivis käib tagaõu, mis on täpselt majalaiune ehk siis megakitsas. mingi… kuus meetrit? sügavus see-eest – oh, milliseid koridore olen neil avatud aedade päevadel näinud, mõni läheb minu meelest sada meetrit edasi. mitukümmend igatahes.

tagaõu kuulub traditsiooni kohaselt, aga ka praktilistel põhjustel alumise korruse korteri juurde – kuna majaderivi on katkematu, siis mingit aiaväravat ei ole ja ainus ligipääs aeda lihtsalt ongi tagauksest.

meie elame alumisel korrusel ja meie aed on… jessas, ma ei tea, kui suur ta on, kuigi olen selle aasta jooksul kaks korda teda mõõtnud. ma võin pilti näidata.

minu meelest seda mullaga kaetud ala oli umbes 5×8 meetrit, aga võin valesti ka mäletada
teiselt poolt vaadates

see viimane pilt iseloomustab olukorda üsna kenasti – seisan meie aia taganurgas ja näha on nelja majapidamise aknaid (seda tänu sellele, et siitpoolt vaadates vasakul elab suurpere, kellel ongi terve maja, kolm korrust, nagu nende katuseakende põhjal paistab). meie aknad on see, mis on grilli kohal, ja vannitoaaken seal kõrval, mille nurk ka paistab. meie vannitoa ja majapidamisruumi katusel on naabrite terrass – nagu näha, ei vii sinna ust, vaid ainult aken, nii et veidi improvisatsiooniline on see kõik. aga seal nad kuivatavad pesu, päevitavad, suitsetavad kanepit ja grillivad; ja minu mõningaseks üllatuseks pole nad isegi parimate pidude käigus läbi lae meie vannituppa sisse sadanud, nii et kõik töötab. puu tagant kõige paremal paistev aken on juba teiselt poolt naabrite oma.

see ei paista pildilt võibolla ära, aga mullakiht on kogu ses aias umbes 5 cm paks. ma mõned lillesibulad olin sinna aastate jooksul ikka surunud ja paar katset tegin isegi muru külvata, aga selgus, et muru tuleb kasta ka, ja ain’t nobody got time for that, eks.

unless you’re in lockdown.

ühesõnaga, mis mul siis inventuuri käigus selgus. on:

  • natuke ruumi
  • ootamatult palju päiksevalgust – aed on majast lääne- või võibolla pigem edelasuunas
  • tohutus koguses luuderohtu ja mingid muud kiirestikasvavad hekitaimed
  • üks roostes labidas
  • murureha
  • hekikäärid
  • paar plastmassist lillepotti
  • hästi palju aega.

ei ole:

  • privaatsust – üla- ja kõrvalnaabrite peale kokku oli korraga 5 last koduõppel. mul on hea meel, et nad suure osa ajast õuel või aknal olid ja mängisid või juttu ajasid, selle asemel et nt internetis kedagi kiusata või kiusatud saada, aga… küll mul oli hea meel, kui nad juunis kooli tagasi said. ja küll on tore, et briti kooliaasta kestab poole juulikuuni
  • mulda
  • muru
  • kultuurtaimi
  • eriti mingeid aiatööriistu
  • võimalust minna aiapoodi – need olid ju kinni, nagu ka ehituspoed jne
  • aiaväravat – st kõik, mis aeda sisse või välja liigub, tuleb tassida läbi maja eeskoja, esiku, koridori, köögi, tagaruumi
  • raha – selle piirangu seadsin endale küll ise, tundus, et töötu inimene võiks tegelda pigem säästuaiandusega kui probleemide pihta raha loopimisega
  • aimugi, mida ma teen.

võtsin väljakutse vastu, sest ega mul muid plaane ka ei olnud selleks kevadeks.

3 kommentaari “i am bigger on the inside”

  1. Igal korteril on siis oma lapike ja müürid vahel?
    Kas mõnusam poleks kogu maja peale ühist õue omada ja kasutada?

    1. ma nüüd olen tundide kaupa mõelnud, kas leidub mõni huvigrupp, kellel oleks niiviisi mõnusam, ja välja mõtlesin – siilid! siilide jaoks on müürid ja plangud problemaatilised, nad ei saa siis piisavalt suurel territooriumil ringi liikuda, et süüa ja partnereid leida. sellest kirjutati just hiljuti pikalt ja põnevalt siin: https://www.theguardian.com/environment/2020/oct/17/prickly-business-hedgehog-highway-knits-a-village-together-kirtlington-oxfordshire-aoe

      aga nagu näha, isegi suurimad siilisõbrad soovitavad pigem auku plangus ja redelit üle müüri kui et müüre lammutama hakata. elame siiski riigis ja linnas, kus 17. sajandil pärast suurt tulekahju ehitati põhiosas uuesti üles keskaegne tänavavõrk, kuigi sir Christopher Wren ja teised arhitektid pakkusid välja toredaid plaane laiade avarate tänavate, väljakute ja avalike hoonetega. sest iga maja ja maalapp oli ju kellegi oma ja keegi ei nõustunud sellest avaliku ruumi nimel loobuma.

      mulle mu isiklik maalapp meeldib (eriti kuna selle suhteline privaatsus on läbi raskuste saavutatud, kevadel pidin naabrilastelt ikka territooriumi tagasi vallutama ja läks päris mitu vestlust, viimane neist lapsevanemate juuresolekul, enne kui jäi pidama see kokkulepe, et kui pall minu aeda lendab, siis MINA viskan selle tagasi, nad ei tule ise järele). ja mulle meeldib kasvatada seal lilleaasa ja et on mesilased ja liblikad; naabritele jällegi meeldib perfektne muru ja nad on mitu korda mulle veidi passiiv-agressiivsel moel niidukit laenuks pakkunud ;) ei, kindlasti ei oleks mõnus, kui me peaksime ühist õue omama ja kasutama.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s