and nothing to get hung about

aprillis, kui me siin kõik täiega väikeettevõtluse päästmise režiimis olime, tellisin endale ühest Londoni-lähedasest ürdikasvandusest portsu istikuid – midagi pidin ma oma alusepeenardesse ju panema ja seemnest kasvatamiseks olin liiga kannatamatu. võtsin loogilisi asju, tilli ja peterselli ja oblikat (okei, oblikas ei tundu tagantjärele mõeldes väga loogiline. aga oli väga hea otsus!)… ja millegipärast lisasin oma tellimusse ka ühe metsmaasikataime.

seda ümber istutades mõtlesin, et hea topski, misasja sa ÜHEST maasikataimest loodad? võibolla saab näiteks kolm või viis marja suve jooksul, kas selle nimel on mõtet siin rapsida?

juba ta näitab oma tõelist palet

marju sai alustuseks ikka rohkem kui viis. nojah, võibolla näiteks kümme. abiks seegi raskel ajal. aga täiesti ootamatult osutus maasikas sarisigijaks. ma panin talle kasvude püüdmiseks kõrvale väiksemaid potte, aga ikka avastasin alailma mingi maasikapoja ootamatult riiul altpoolt kuskile kressi külje alla juuri ajamas.

nii et kui kuu-pooleteise pärast aiapoodi sain, tõin sealt paarkümmend kilo kõige tavalisemat mulda ja seadsin ühte aianurka sisse maasikate lastekodu.

how it started

tõesti ei teinudki muud, kui et torkasin iga paari nädala tagant sinna peenrasse need pojad, mille emataim jälle kuskile tolknema oli korraldanud. ma isegi ei kastnud neid vist rohkem kui umbes kaks korda kogu suve jooksul. rohimiseks ei tundnud ka vajadust, ainult luuderohtu käisin vahel tagasi lõikamas.

how it’s going

pool aastat hiljem on see aianurk ühtlaselt metsmaasikataimedega kaetud. tundub, et neile meeldib seal väga, ja mulle meeldivad nemad ka väga. saab näha, kas nad võtavad terve aia üle, kui ma neile mingit piiri ette ei pane.

oleks ju ilus küll, kui kogu mu koduõu oleks üks metsmaasikavälu.

5 kommentaari “and nothing to get hung about”

  1. Maasikas on lahe umbrohi jah. Mul sigines niiviisi kahe marjapõõsa vahele kuumaasikalapike, nähtavasti keegi linnuke külvas.

    1. ahjaa, kui sulle münt peaks meeldima, siis mingid mündid käituvad ka täitsa umbrohuna. Ma ei oska neil näo järgi hästi vahet teha, aga üks ereroheliste lehtedega liik kipub mul kogu aeg peenrast välja ronima (kohta kus jääb küll perioodiliselt niitmise ohvriks, aga isegi see teda väga ei häiri). Vbla on see umbrohi rohemünt. Midagi muud tema kõrval hästi kasvatada ei saa, sööb välja (meliss langes näiteks tema ohvriks).

      1. münt mulle meeldib, aga tema elab mul köögiakna peal kastis. aegajalt on tunne küll, et trifiidide päev on käes ja et ta tungib läbi akna sisse ja… teeb minust teed või midagi. ikka väga intensiivse olemisega taim :) rosmariin on samas kastis enamvähem toime tulnud, aga kõik teised sõbrakandidaadid on see münt tõesti välja söönud.

      2. kunagi peaks tegema trifiidide surmaheitluse, panema maasikad ja piparmündid ühele peenrale kokku ja vaatama, mis juhtub.
        (kusjuures kas münt ei olnud üks neid taimi, mis pidi maasikakahjureid eemal hoidma? või olid need kellegi teise kahjurid?)

  2. Nii toredad maasikad🍓 ja suvel, kui kõikidel taimedel mammud küljes, lõhnab kuumadel päevadel see aianurk hurmavalt.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s