Carp küsis hommikul cafes: “millest

Carp küsis hommikul cafes: “millest te, ajaveebnikud, kirjutada kavatsete?” Ma tahaks täna hoopis rääkida, millest ma kirjutada ei kavatse. Kuigi tahaks. Ma tahaks aegajalt väga oma tööst kirjutada. Mul lihtsalt on võrdlemisi lahe ja huvitav töö, aga sellise eripäraga, et ma ei peaks temast eriti rääkima. Ma olen nimelt infosüsteemide audiitor ja sellepärast näen ma … Loe edasi “Carp küsis hommikul cafes: “millest”

Carp küsis hommikul cafes: “millest te, ajaveebnikud, kirjutada kavatsete?” Ma tahaks täna hoopis rääkida, millest ma kirjutada ei kavatse.

Kuigi tahaks. Ma tahaks aegajalt väga oma tööst kirjutada. Mul lihtsalt on võrdlemisi lahe ja huvitav töö, aga sellise eripäraga, et ma ei peaks temast eriti rääkima. Ma olen nimelt infosüsteemide audiitor ja sellepärast näen ma iga päev huvitavaid asju – seejuures tohin ma igale poole oma nina toppida ja minuga käitutakse ekstraviisakalt:) Teistpidi siis klausliga, et ma ei tohi veebi välja riputada, mida huvitavat ma nägin.

Vahel oleks mul küll tahtmine siin rõõmustada või kurvastada asjade üle, mis ma avastanud olen. Mõnikord tahaks lihtsalt kilgata, et teisipäevase kliendi IT-juht oli ekstrailus poiss… või siis kurta, et järgmisel nädalal pean intervjueerima meest, kes iial hambad ei pese. (NB! mõlemad situatsioonid on täiesti fiktiivsed!) Ja muidugi tahaks ma vahel rääkida eriti tobedatest või eriti kavalatest süsteemidest, mida inimesed kasutavad… ja kommenteerida erinevate firmade sööklate toitu… ja siis veel serveriruumid, mu lemmikud! Kui te teaks, milliseid serveriruume on olemas;)

Ja üldse on see selline töö, et vahel on tunne, nagu loeks mõnd Arthur Hailey romaani. Kriminaalsuse poolest jätab väheke soovida, aga muidu saab väga ilusti erinevat tüüpi firmade tööpõhimõtted selgeks – et kuidas töötab lennujaam või hotell või kaubamaja. Seejuures sellisel meeldivalt populaarteaduslikul tasemel.

Jah. Sellest kõigest ei kavatse ma teile kirjutada:)

mu isamaa, mu õnn ja rõõm

Tulin hommikul tööle ja president sõitis vastu. Mulle üsna meeldib, et ma kõnnin iga päev mööda Narva maanteed ja president peab ka mööda Narva maanteed sõitma, kui ta kuhugi minna tahab. Siis me vahel kohtume ja mul on hea kindel tunne. Mitte et ma sellest praegusest presidendist inimesena suuremat peaksin, aga olgem ausad, oleks ikka … Loe edasi “mu isamaa, mu õnn ja rõõm”

Tulin hommikul tööle ja president sõitis vastu. Mulle üsna meeldib, et ma kõnnin iga päev mööda Narva maanteed ja president peab ka mööda Narva maanteed sõitma, kui ta kuhugi minna tahab. Siis me vahel kohtume ja mul on hea kindel tunne. Mitte et ma sellest praegusest presidendist inimesena suuremat peaksin, aga olgem ausad, oleks ikka nõme küll, kui ühel hetkel lihtsalt ei oleks enam Eesti Vabariigi presidenti olemas. Sellepärast on hea aegajalt oma silmaga veenduda, et ta ikka on.

Mu esimene Tallinna-kodu oli sellise koha peal, et ma kuulsin hommikuti hümni, kui Pika Hermanni torni lippu heisati. Õhtust langetamist enam eriti hästi ei kuulnud, siis oli muud müra vist rohkem vahel. Aga see tekitas ka kindlustunnet. Ärkad hommikul koos päikesega ja tead, et riik püsib.

ka sisaliku tee kivil jätab jälje

Lõpetasin kehvavõitu päeva hea teoga. Päeva aitas see paremaks teha mitmel moel. Mitte ainult annetuste ja aitamise pärast, aga sellepärast ka, et mulle tundub, nagu oleks seekord asja kuidagi õigetpidi aetud. Kõigepealt vajadus ja siis lahendus. Kõigepealt oli vaja, et inimesed saaksid enda jaoks mugaval viisil annetusi teha, ja siis tuli kellelegi pähe, et oh, … Loe edasi “ka sisaliku tee kivil jätab jälje”

Lõpetasin kehvavõitu päeva hea teoga.

Päeva aitas see paremaks teha mitmel moel. Mitte ainult annetuste ja aitamise pärast, aga sellepärast ka, et mulle tundub, nagu oleks seekord asja kuidagi õigetpidi aetud. Kõigepealt vajadus ja siis lahendus. Kõigepealt oli vaja, et inimesed saaksid enda jaoks mugaval viisil annetusi teha, ja siis tuli kellelegi pähe, et oh, seda saab ju püsikorraldusega teha.

Ma olen täna mitmes kontekstis mõelnud selle peale, kuidas tavaliselt tehakse vastupidi – kõigepealt leiutatakse mingi eriti fancy lahendus (lahendus? mis sõna? lahendus millele?) ja siis hakatakse mõtlema, mis probleemi sellega lahendada (hahaa, tulin puhtalt välja, eks!) annaks. Paul Leis ütles selle kohta IT-juhtimise loengus, et IT drives business ja tema meelest oli see ülimalt hea ja tore. Minu meelest ei ole eriti. Ja ma lugesin päeval suht juhuslikult, aga väga konteksti sobivalt Henriku juttu, kus arvatakse ka, et pigem ikka jama.

Samas on see vist ikka inimloomuses, et me laseme võimalustel endas vajadusi tekitada. Mul oli täna selline hetk: olin kliendi juures ja nägin kastitäit paberit, kasti küljes oli post-it kirjaga SODIMISPABER. Arvake, kas minus tekkis tohutu tahtmine leida kusagilt üks jäme must marker ja sodida?:)

Teeme siis tänasest virisemise päeva.

Teeme siis tänasest virisemise päeva. Ma ei salli, jah, EI SALLI inimesi, kes söögikohtades suitsetavad. Keset päeva, lõunasöögi ajal! See on ju ilge. Ma istun kõrvallauas ja ma ei saa hingata ja ma ei saa süüa ja pärast tööle tagasi minnes haisen ma suitsu järele, nagu oleks õhtu otsa kõrtsis istunud. Ärge tulge mulle ütlema, … Loe edasi “Teeme siis tänasest virisemise päeva.”

Teeme siis tänasest virisemise päeva.

Ma ei salli, jah, EI SALLI inimesi, kes söögikohtades suitsetavad. Keset päeva, lõunasöögi ajal! See on ju ilge. Ma istun kõrvallauas ja ma ei saa hingata ja ma ei saa süüa ja pärast tööle tagasi minnes haisen ma suitsu järele, nagu oleks õhtu otsa kõrtsis istunud. Ärge tulge mulle ütlema, et ma pean mittesuitsetajate tsooni minema. Kõrvallaud ongi seal. Jah, ma võiksin käia ja otsida mööda linna mõnd kohta, kus oleks suitsetamine kas keelatud või oleks suitsetajate osa eraldi ruumis ja uks vahelt kinni, aga olgem ausad, selliseid kohti Tallinnas ju peaaegu ei ole? Mul jääkski lõuna söömata.

See suitsetajate terror igal pool on lihtsalt kohutav. Tänaval, bussipeatuses, bussis (no on ju vaja peatuses suitsu tehes viimane mahv sügavale kopsu tõmmata, kui buss tuleb, ja siis hinge pool peatusevahet kinni hoida ja siis see suits bussis välja hingata, eks ole), isegi kontoris (kas keegi arvab, et värskelt suitsuruumist väljunud isik ei haise suitsu järgi piisavalt, et kogu tuba oma aroomiga täita?). Ja siis igal pool, kus ma tahaks istuda ja süüa või tassi teed juua. Okei, kui ma lähen õhtul baari või pubisse, siis ma arvestan sellega, et alkoholi kõrvale peavad mõned saama suitsu teha ja et kui see mulle ei meeldi, siis ma võin mitte minna. See ei meeldi mulle, üldse ei meeldi, aga ma arvestan sellega. Aga ma ei saa paraku lõunat söömata või bussiga sõitmata jätta selleks, et suitsuhaisust pääseda.

Kõige lollim on see, et sallimatust ei sallita. Kui ma ütlen, et minu meelest on suitsuhais lihtsalt vastik, siis vaadatakse mind kui erilist rõõmurikkujat. Et “sa võiks ju suitsulõhna armastada, aga sa, raisk, kiusu pärast vihkad seda, eks?” Sellepärast ma vahel kohtades, kus mind ei tunta, olen valetanud, et mul on astma. Oi, kui hoolivaks siis muututakse! Ma peaaegu tahaks, et mul olekski astma… Kuigi, oleme reaalsed, siis oleks mul ikka ilgelt sitt elu. Ja tänane lõuna oleks söömata jäänudki. Haa, tegelikult ma ei tea, kas astma on hea vabandus, miks mitte suitsu käes olla. Aga see paistab veenvalt kõlavat.

Aargh. Mul oli praegu vaja

Aargh. Mul oli praegu vaja teha kaks koopiat ühes umbes 50-lehelisest dokumendist. Kõigepealt ma läksin paljundusmasina juurde ja valisin ÄÄRMISE hoolikusega, mis nuppe ma vajutan ja kuidas neid koopiaid teen. Sest et ma tean, et ma ei oska eriti ja alati unustan midagi ära ja miski tuleb valesti ja see raiskab minu aega ja tööandja … Loe edasi “Aargh. Mul oli praegu vaja”

Aargh.

Mul oli praegu vaja teha kaks koopiat ühes umbes 50-lehelisest dokumendist. Kõigepealt ma läksin paljundusmasina juurde ja valisin ÄÄRMISE hoolikusega, mis nuppe ma vajutan ja kuidas neid koopiaid teen. Sest et ma tean, et ma ei oska eriti ja alati unustan midagi ära ja miski tuleb valesti ja see raiskab minu aega ja tööandja raha ja vihmametsi. Niisiis kontrollisin ma kaks korda üle, et ma ikka teen kaks koopiat ja et need uued on ka A4-formaadis paberil ja ühepoolsed. Masin hakkas seda spetsiifilist paljundusmasinahäält tegema, mis ei ole urisemine ega sahisemine, vaid hoopis mingi muu asi, ja mina läksin lehte lugema.

Siis ta lõpetas hääletegemise ära ja ma läksin oma koopiatele järele ja ma juba kaugelt nägin, et mingi vale asi on, sest koopiad ei olnud kenasti kahes hunnikus seal, kus nad tavaliselt on, vaid olid ühes hunnikus kuskil teises kohas, kus ka vahel koopiad tohivad olla, aga mitte siis, kui neid on kaks eksemplari. Ja muidugi ta, raisk, oli teinud sellise 100-lehelise hunniku paberit mulle, kus kõigepealt oli esimest lehekülge kaks tükki ja siis teist lehekülge kaks tükki ja… nii edasi.

Ma hakkasin neid kahte hunnikusse sorteerima ja ma mõtlesin KAKS korda üle, mispidi ma peaks lehti laduma, et mul pärast oleks kaks hunnikut õigeid lehti õiges järjekorras. Ja arvake ära – muidugi oli mul lõpuks kaks hunnikut õigeid lehti VALES järjekorras ja ma pidin nad uuesti läbi lappama otsast lõpuni:(

See on nagu autokoolis platsisõitu tehes, kui ma vaatan, et auto sõidab tagurpidi vales suunas ja siis tuleb välja mõelda, kuhupoole ma rooli pean keerama, et õigeks saaks. Ma mõtlen alati hoolega ja mitu korda… aga täpselt pooltel juhtudel jõuan valele tulemusele. Viimasel ajal ma olen mõtlemise osa vahele ka jätnud. Tõenäosus jääb ju samaks, eks ole.

(Niikaua, kuni ma tohin sõita otse edasi, ei ole mul rooli keeramisega probleeme. Aga tagurdades vahetavad vasak ja parem pool oma kohad ära. Ja kui üle õla või peeglisse vaatad, siis vahetavad veel kord. Ja lõpuks ma ei jõua enam kokku lugeda, mitu korda nad vahetasid ja mispidi asjad on ja siis ongi jama… Ma olen ise ka väga õnnetu, et ma sellega hakkama ei saa ja muudkui lisan tugevust müüdile, et naised ei oska parkida.)

ja vajab see puu sinu sõprust ja hoolt

Kalkar kirjutas tammetõrudest. Ühe asja tahaksin tingimata lisada sinna juurde, aga Kalkar on meelega nii teinud, et kommenteerida ei saa. Nii et ma märgin siiasamma ära, et tammetõrud on veel sellekski head, et kui haldjas hakkab oma võluväest tühjaks jooksma, siis ta paneb tammetõru maha ja ongi reloaded. Niipalju, kui ma aru saan, pole oluline, … Loe edasi “ja vajab see puu sinu sõprust ja hoolt”

Kalkar kirjutas tammetõrudest. Ühe asja tahaksin tingimata lisada sinna juurde, aga Kalkar on meelega nii teinud, et kommenteerida ei saa. Nii et ma märgin siiasamma ära, et tammetõrud on veel sellekski head, et kui haldjas hakkab oma võluväest tühjaks jooksma, siis ta paneb tammetõru maha ja ongi reloaded. Niipalju, kui ma aru saan, pole oluline, kuhu ja millal see tõru maha panna. Aga korjatud peab ta olema täiskuuööl ja mingi õige koha pealt… jõekäärus? Ei tea, kas see ka kuidagi oluline oli, mis tamm see sihuke on seal? Näed siis. Kipun kommenteerima, aga ise ei teagi kõiki asjaolusid. Aga ma arvan, et tamm peab lihtsalt piisavalt vana olema.

gaudete, gaudete, christus est natus

See on nüüd siis ametlikult alguse saanud – hakkasime kooriga jõulukava õppima. Nüüd ei ole kaks kuud muud kui inglid ja sõimed ja jeesuslapsukesed ja karjased ja ave maria ja gloria in excelsis deo. Ma suudan alati nii sujuvalt ära unustada, et see jälle tulemas on. Loodetavasti eesmärk pühitseb abinõu selgi korral. 22. detsembril esineme … Loe edasi “gaudete, gaudete, christus est natus”

See on nüüd siis ametlikult alguse saanud – hakkasime kooriga jõulukava õppima. Nüüd ei ole kaks kuud muud kui inglid ja sõimed ja jeesuslapsukesed ja karjased ja ave maria ja gloria in excelsis deo. Ma suudan alati nii sujuvalt ära unustada, et see jälle tulemas on.

Loodetavasti eesmärk pühitseb abinõu selgi korral. 22. detsembril esineme Pühavaimu kirikus (ma tean, et see peaks tegelikult Püha Vaimu olema, aga keegi ei ütle ju nii?). Palamuse ja Pärnu kontsertide aegu peast ei tea.

Muuseas, ma arvan, et sõimed ja inglid on siiski etemad kui päkapikud ja kingipakid.

Hea laps tasub siiski olla. Nii igaks juhuks.

kui lumevärv

Ma saavutan õige varsti jälle kord selle seisu, et ma olen kõigi inimestega tülis. Vahel ikka juhtub. Siis mõne aja pärast nad unustavad ära, et me läksime tülli ja et ma karjusin nende peale, ja siis nad tulevad ja räägivad minuga jälle, nagu ei olekski midagi juhtunud. Ja mul on imelik ja ebamugav, sest tegelikult … Loe edasi “kui lumevärv”

Ma saavutan õige varsti jälle kord selle seisu, et ma olen kõigi inimestega tülis. Vahel ikka juhtub. Siis mõne aja pärast nad unustavad ära, et me läksime tülli ja et ma karjusin nende peale, ja siis nad tulevad ja räägivad minuga jälle, nagu ei olekski midagi juhtunud. Ja mul on imelik ja ebamugav, sest tegelikult ju juhtus ja minu arust on veel vara ära unustada, aga päris nii ei saa ju öelda ka, et “kuule, ma arvan, et me peaks ikka veel mõnda aega tülis olema”.

Aga kui piisavalt kaua on mossitatud, siis on armas jälle ära leppida. Kahju ainult, et enamasti nad ei oota küllalt kaua.

Ja ei, sellel ka ei ole midagi pistmist TUJUDEGA.

once upon a time i was falling in love

Ma sorteerisin täna fotosid. Ikka nii et ühte hunnikusse c4-pildid, teise ifikate-pildid, kolmandasse naiskoori-pidid, neljandasse kassipildid… suur hulk hunnikuid sai. Vahel ma ikka teen sellist asja, aga vaja oleks teha palju tihemini. Päris palju viskasin minema. Veel rohkem jäi alles. Järgmiseks korraks visata:) Digifotokas on siiski väärt idee. Iga kord, kui ma pilte albumisse panen, … Loe edasi “once upon a time i was falling in love”

Ma sorteerisin täna fotosid. Ikka nii et ühte hunnikusse c4-pildid, teise ifikate-pildid, kolmandasse naiskoori-pidid, neljandasse kassipildid… suur hulk hunnikuid sai. Vahel ma ikka teen sellist asja, aga vaja oleks teha palju tihemini.

Päris palju viskasin minema. Veel rohkem jäi alles. Järgmiseks korraks visata:) Digifotokas on siiski väärt idee.

Iga kord, kui ma pilte albumisse panen, siis ma ometi hoolega vaatan, et oleks väärt pildid, kust siis ikkagi need sodipildid sinna satuvad? Küllap fotode väärtus muutub ajas. Enamasti kahaneb. Sellest hoolimata tuleb albumeid juurde osta.

Ainult ühe korra elus olen teinud sellist asja, et võtnud iseenesest täitsa kena foto albumist välja ja rebinud tükkideks ja visanud ära. See ei tule tegelikult sellest, et ma oleks eriliselt meelekindel haigettegevate momentide alleshoidmise suhtes. Pigem sellest, et need pildid, mis mulle saaksid haiget teha, on kellegi teise albumites.

Mida peab teadma antifriisist? Millised

Mida peab teadma antifriisist? Millised on liiklussüsteemi osad? Kas reguleerimata ülekäigurada on ainult sõidutee osa? Kuidas avaldada tänu tegevuse eest, mis Sulle meeldib? Kuidas noormehed üldiselt hindavad oma võimeid juhina? Kas auto juurest lühikeseks ajaks lahkumisel peab lukustama uksed? Mida näitab kaarnool? Mis on olukorrakiiruse põhitõde? Kuidas saab anda märku oma kavatsustest? Kuidas on ohutum … Loe edasi “Mida peab teadma antifriisist? Millised”

Mida peab teadma antifriisist?
Millised on liiklussüsteemi osad?
Kas reguleerimata ülekäigurada on ainult sõidutee osa?
Kuidas avaldada tänu tegevuse eest, mis Sulle meeldib?
Kuidas noormehed üldiselt hindavad oma võimeid juhina?
Kas auto juurest lühikeseks ajaks lahkumisel peab lukustama uksed?
Mida näitab kaarnool?
Mis on olukorrakiiruse põhitõde?
Kuidas saab anda märku oma kavatsustest?
Kuidas on ohutum tagasi pöörata?
Kuidas tuleb läheneda ristmikule?
Mis on pidurdamise põhialus?
Missugune on sobivaim temperatuur autos?
Mille järgi tunneb head juhti?

Te ei tea? Aga kuidas te juhiload saite?:)

(Allikas: L. Koger, H. Kullerkupp, Liiklusõpik B-kategooria sõiduki juhile).

millest küll tehtud on väikesed poisid?

Tegelikult tahaks teada mitte enam nii väikeste, aga veidi suuremate poiste kohta, nii 15-aastaste ja vanemate – mis neil küll sees on, mis neid vahetpidamata maha sülitama paneb? Ja kas nad saavad selle ükskord kõik välja sülitatud ja jätavad siis järele?

Tegelikult tahaks teada mitte enam nii väikeste, aga veidi suuremate poiste kohta, nii 15-aastaste ja vanemate – mis neil küll sees on, mis neid vahetpidamata maha sülitama paneb? Ja kas nad saavad selle ükskord kõik välja sülitatud ja jätavad siis järele?

i am sailing

Ei saa jätta ütlemata, et kiiktool on superilusaks tehtud. Muuhulgas rääkis restaureerija, et jalased on maarjakasest, et tool on pärit kuskilt rannaäärsest külast ja et sellist kutsuti “kaptenitooliks”. Ja vanuse poolest siis vähemalt 19. saj. lõpp. Selle kõige peale hakkas mind huvitama, et kust selline asi üldse perekonda on tulnud. Hea, kui on vend, kes … Loe edasi “i am sailing”

Ei saa jätta ütlemata, et kiiktool on superilusaks tehtud. Muuhulgas rääkis restaureerija, et jalased on maarjakasest, et tool on pärit kuskilt rannaäärsest külast ja et sellist kutsuti “kaptenitooliks”. Ja vanuse poolest siis vähemalt 19. saj. lõpp. Selle kõige peale hakkas mind huvitama, et kust selline asi üldse perekonda on tulnud. Hea, kui on vend, kes saab kohe vanaemalt järele uurida, eks.

jorka says:
bzzz…. vanaema isa sõber eesti ajal, keegi Imastu mõisa metsaülem (või tema abi). Temal oli vene aja alguses mingi jama ja teda vist taheti küüditada ja tema läks kogu perega metsa. Ja ütles enne vanavanaisale (ants reemer?), et ta viiks väärtuslikumad asjad enda juurde, et need punaste kätte ei läheks. Väärtuslikumad asjad olid ilmatu suur kirjutuslaud, mootorratas ning kõnealune kiiktool. Vanavanaisa ehitas laudale topeltseina ja sinna pandi (kui venelased käisid) peitu lehm koos heintega, ilmatu suur kirjutuslaud, mootorratas ja kiiktool…
jorka says:
mootorratast saadi kuidagi lahti, sest selle hoidmine oli veits ohtlik, ilmatu suur kirjutuslaud anti kellelegi ära siis kui nad tapale kodu ehitasid, kiiktool viidi tapale. ja sealt edasi aegviitu

et siis sihuke lugu:) Seda ma ei tea, mis sai lehmast ja heintest. Ja vanavanaisa eesnimi oli tegelikult Aleksander.

these are a few of my favourite things

Tükk aega juba on mul olnud tahtmine kirja panna mõned oma lemmikasjad. Sellised kõige lemmikumad, mille omamine ja kasutamine iga kord õnnelikuks teeb või mõne hea mõtte pähe toob. Aga ma ei ole tihanud, sest vist ei ole hea toon asju fännata. Lemmikud tohivad olla äärmisel juhul bright copper kettles and warm woolen mittens, aga jumala eest mitte minu punased käpikud, eks ole. Ja kõige parem oleks, kui suudaks vaimustust tunda ainult asjadest laadis “siirus, sõprus, hea muusika ja FNS”. Kui teil midagi sellist vaja on, siis otsige teismeliste tüdrukute kodulehti. Mina räägin nüüd asjadest, materialist nagu ma olen.

* Jah, minu punased käpikud. Ma kannan neid harva, aga kui kannan, siis on alati jube vahva olla. Nad on paelaga koos ja selle paela saab panna jope varrukatest läbi nii, et ta jääb kaela taha, siis ei kao käpikud kuhugi ära. Meil kõigil olid sellised, kui me lasteaias käisime, aga minul on praegu ka!
* Hiir. Mul on selline spetsiaalne läpakahiir. Pisike, käepärane, lühikese juhtmega, optiline, osaliselt punane, käib USB-porti. Kõigi nende asjade pärast armastan ma teda väga. Selline tõeliselt NUNNU elukas.
* Magamistoa põrandalamp. Meil pole magamistoas üldse laelampi. On põrandalamp, mis annab mõnusalt maheda üldvalgustuse ja millel on lisaks küljes väiksem lugemislamp. Mõlemaid saab niiviisi sujuvalt heledamaks/tuhmimaks kruttida – alati ei pea ju väga valge olema (näiteks hommikul vara, kui on vaja kummutisahtlist sokke otsida, aga ei taha meest ja kasse üles ajada). Lambi kõrvale saab vedada kott-tooli ja siis seal lösutada ja lugeda, see on palju mugavam kui voodis lugemine.
* Minu uued Vagabondi nöörsaapad. Nad on lihtsalt jalas nii kohutavalt mugavad. Tegelikult on nad ka ilusad, aga seda ei ole näha, sest püksisääred varjavad saapasääri. Ma ise tean, kui ilusad nad on ja see lisab enesekindlust ja sellist vaikset rõõmu mu õhtutesse (päeval ma nende saabastega ei käi, sest töölkäimiseks on mul teised saapad. Kõrge kontsaga, et ma saaksin oma ülesannete kõrgusel olla).
* Lindgreni raamatud. Neil on muidugi ka olemas sügavam kultuuriline ja sisuline väärtus, aga mulle meeldib jubedalt see, kuidas mul neid terve riiulitäis olemas on. Kõik, mis eesti keeles välja on antud (mõnest mitu erinevat trükki, sest ma ei suuda hoiduda ostmast originaaldisainiga raamatuid – st selliseid, mis näevad välja täpselt nagu rootsi omad, aga teises keeles) pluss mõned rootsikeelsed pluss vist üks soomekeelne. Ma võtan neid tihti kätte ja lappan lihtsalt omamise rõõmust. Vahel loen ka veidi. Tihti täpsustan mõnd vajalikku tsitaati. Õnn oleks täielik, kui rootsikeelseid ka täiskomplekt oleks, aga see on küll see koht, kus õnn rahas peitub :P
* Arvuti. Ma arvan, et see läheb üle, aga esialgu on mu tööarvuti veel nii uus, et ma rõõmustan igal hommikul teda jälle nähes siiralt ja südamest:) Ta teeb kõike, mida mul vaja on, et ta teeks, ja ta teeb seda kiiresti ja korralikult. Ise näeb ta ilus välja ja on kerge kaasas kanda. Miks see ei peaks mind õnnelikuks tegema?
* Kiiktool. Selles ei saa veel väga kindel tegelikult olla, sest ma alles täna saan ta restaureerija käest tagasi (nii põnev on oodata!), aga see on mu lapsepõlve kiiktool, milles istudes ma lugesin läbi kõigepealt terved aastakäigud vanu Sädemeid ja Tähekesi ja siis kõik raamatud, mida Aegviidu raamatukogu mulle pakkuda suutis. Nüüd algab meie (minu ja kiiktooli) suhte uus etapp. Ta hakkab elama mu elutoas ja saab näha, kas ma kiigun põrandasse vaod ja kas ma hakkan rohkem telekat vaatama või tekib minus hoopis vastupandamatu tahtmine Anne Franki päevik uuesti üle lugeda.
* Teekann. See oleks mul meelest läinud, kui bright copper kettles poleks jutuks tulnud, aga mul on olemas suurepärane vasekarva teekann, mis mahutab täpselt liitri teed ja kuhu sisse ma talvisel ajal ikka teen musta teed kardemoni, kaneeli ja nelgiga. Siis joon seda teed piimaga ja mõtlen kannu peale tänutunde ja rõõmuga. Hea, kui on selline kann, mis siis ka mõttest ei kao, kui tee juba tassis on.

Seoses talve tulekuga on mind

Seoses talve tulekuga on mind juba mitu päeva vaevanud küsimus: kuidas kassid (ja no muud loomad ka) teevad seda, et nad on toas ja õues samade riietega? Ehk siis ilma riieteta ehk siis oma karvaga, mis on, okei, talvekarv, aga siis võiks sellega ju toas palav hakata? Ja kui toas palav ei ole, siis peaks … Loe edasi “Seoses talve tulekuga on mind”

Seoses talve tulekuga on mind juba mitu päeva vaevanud küsimus: kuidas kassid (ja no muud loomad ka) teevad seda, et nad on toas ja õues samade riietega? Ehk siis ilma riieteta ehk siis oma karvaga, mis on, okei, talvekarv, aga siis võiks sellega ju toas palav hakata? Ja kui toas palav ei ole, siis peaks õues külm olema? Aga ei paista, et oleks.

words don’t come easy

Viimastel päevadel juhtub kogu aeg, et mu tee, mida ma endale teen, saab liiga kange ja on jahtunud. Sest et ma panen ta tõmbama ja hakkan ajaviiteks külmkapi peale luuletust kirjutama ja… noh, ühel hetkel ongi tee jahtunud nagu Jääboileri laulus. Nii juhtub, kui lasta endale magnetic poetry kinkida:) Rütmid ja riimid on põnevad. Ma … Loe edasi “words don’t come easy”

Viimastel päevadel juhtub kogu aeg, et mu tee, mida ma endale teen, saab liiga kange ja on jahtunud. Sest et ma panen ta tõmbama ja hakkan ajaviiteks külmkapi peale luuletust kirjutama ja… noh, ühel hetkel ongi tee jahtunud nagu Jääboileri laulus. Nii juhtub, kui lasta endale magnetic poetry kinkida:)

Rütmid ja riimid on põnevad. Ma pole kümneaastasest peale luuletanud ja inglise keeles pole üldse kunagi luuletanud. Iga päev toob kaasa uusi avastusi. Mul on valmis juba viis rida ühest luuletusest, mis ma arvan, et tuleb kuuerealine. Vat nii.

Cat lover kit on mul loomulikult sellepärast, et see on ainus, kus mu nimi sees on;) Saab teha luuletusi kassiteemalisi ja minuteemalisi. Tulge mulle külla.

mio min mio

Vaatasin telekat. Jah, see on mainimist väärt fakt, sest seda juhtub nii jube harva. Tegelikult ma arvasin, et võiks Simpsonid hakata, aga need hoopiski lõppesid ja siis ma sattusin “Pealtnägija” peale ja seal oli Ilon Wikland. Oi, see oli armas. Mulle nii jubedalt meeldib, kuidas need vanad väliseesti tädid räägivad oma vahvat eesti keelt (ja … Loe edasi “mio min mio”

Vaatasin telekat. Jah, see on mainimist väärt fakt, sest seda juhtub nii jube harva. Tegelikult ma arvasin, et võiks Simpsonid hakata, aga need hoopiski lõppesid ja siis ma sattusin “Pealtnägija” peale ja seal oli Ilon Wikland. Oi, see oli armas. Mulle nii jubedalt meeldib, kuidas need vanad väliseesti tädid räägivad oma vahvat eesti keelt (ja tõesõna, nende sõnavara on hulka ulatuslikum kui keskmisel kodueestlasel!), aga siis hääldavad nimesid vahepeale rootsi keeles. Anna. Lotta. Karlsson. Jube vahva!

Kui mina ükskord oma lastele hakkan Lindgreni ette lugema, siis ma vist tahan ka nimesid rootsi keeles öelda. Aga ma ei tea, kas see on hea mõte ja kuidas see lastele meeldib…

Jag heter Lisa. Jag är en flicka. Det hörs förresten på namnet. Jag är sju år och blir snart åtta. Te ei usu, aga mul on “Bullerby lapsed” mp3-na olemas:)

i’m a train

Nii harva juhtub ju sellist asja, et käid kontserdil ja see meeldib ja siis saad sõpradele soovitada, et minge teie ka. Sest tavaliselt on siis kontsert läbi ja uut ei tule. Aga täna ma saan küll öelda, et homme (st kolmapäeval) on Sossi klubis uuesti Voice Force ja palun minge ja kuulake seda, kui vähegi … Loe edasi “i’m a train”

Nii harva juhtub ju sellist asja, et käid kontserdil ja see meeldib ja siis saad sõpradele soovitada, et minge teie ka. Sest tavaliselt on siis kontsert läbi ja uut ei tule. Aga täna ma saan küll öelda, et homme (st kolmapäeval) on Sossi klubis uuesti Voice Force ja palun minge ja kuulake seda, kui vähegi saate. Sest et see oli nii armas. Algus kell 19.00, pilet 60 krooni, ISIC-kaardiga 50 (siinkohal tervitaks kõiki värskeid ISIC-kaardi-omanikke;)

Minul isiklikult on muidugi lihtsalt nõrkus noorte ilusate inimeste vastu, kes oskavad ja viitsivad oma häälega asju teha. Sellega arvestades on mul olnud hea nädal, sest alles reedel ma sain kuulda Revalia kammermeeskoori ja siis täna neid teisi asju (After 6, Free6 ja Klükk, te nagunii ei viitsinud linki vaadata:P). Nii võib elada küll. Peaks minema neljapäeval Tättet ja Matveret ka kuulama. Kuigi need ei ole muidugi nii head.

taas sajab valget lund väljas

Jah. Mul on hea meel, et ma hommikul saapad jalga panin – ühed neist kahtedest uutest. Nad on head ja soojad. Tegelikult on mul praegu külm, aga ma saan saapad kapist võtta ja jalga panna ja see võib aidata. Mulle üldse ei meeldi, kui külm on. Jäneseraamatus kirjutati nii: Many human beings say that they … Loe edasi “taas sajab valget lund väljas”

Jah. Mul on hea meel, et ma hommikul saapad jalga panin – ühed neist kahtedest uutest. Nad on head ja soojad. Tegelikult on mul praegu külm, aga ma saan saapad kapist võtta ja jalga panna ja see võib aidata. Mulle üldse ei meeldi, kui külm on.

Jäneseraamatus kirjutati nii:
Many human beings say that they enjoy winter, but what they really enjoy is feeling proof against it. For them there is no winter food problem. They have fires and warm clothes. The winter cannot hurt them and therefore increases their sense of cleverness and security.

it was a very good year

Tallinna-hommikud ei ole ikka sugugi need, mis Tartu-hommikud. Andke mulle andeks see Tartu-nostalgia, mis mind nüüd mõned päevad veel vaevab:) Aga siin sadas lund ja oli pime, kui ma bussi peale tormasin hommikul. Ja siis sain ma aru, et ma olin bussiaega valesti arvutanud. Kümme minutit tuleb maha lahutada, siis on teada, mis kell tuleb … Loe edasi “it was a very good year”

Tallinna-hommikud ei ole ikka sugugi need, mis Tartu-hommikud. Andke mulle andeks see Tartu-nostalgia, mis mind nüüd mõned päevad veel vaevab:) Aga siin sadas lund ja oli pime, kui ma bussi peale tormasin hommikul. Ja siis sain ma aru, et ma olin bussiaega valesti arvutanud. Kümme minutit tuleb maha lahutada, siis on teada, mis kell tuleb lehelugemine lõpetada ja ülejäänud tee kraanikaussi kallata ja hakata jopet valima, eks ole. Aga mina lahutasin millegipärast kakskümmend täna. Ehk siis alguses kümme ja jätsin tulemuse meelde ja siis lahutasin pärast uuesti kümme.

Buss tuli see-eest varem. Hea on elada lõpp-peatuses, sest et siis saab varatulnud bussis istuda ja loheraamatut lugeda. Eriti kui nad on saatnud sellise bussi, kus valge ka on, mitte selle 21. sajandi oma. Ma arvan, et see on Tallinna katse mind siinelamisega taas lepitada:)

Lasin end gripi vastu vaktsineerida. Tuletage mulle seda meelde, kui ma talvel haigeks peaks jääma:) Vaktsineerija-tädid mõõtsid vererõhku ka ja mul oli liiga madal. Eluaeg nad mõõdavad mu vererõhku vara hommikul, kui ma pole veel ärgata jõudnud, see pole nagu eriti aus?

Mul on olnud nii palju “Tallinn vs. Tartu”-teemalisi mõtteid viimasel ajal, aga ma ei räägi neid, sest need on ammu ära räägitud ja kõik oskavad neid ise ka mõelda.

tahan lennata

Ma hakkasin taas kord McCaffrey’t lugema – Dragonquest seekord. Järjekorras peaks ta Perni-raamatutest teine olema ehk siis nende kahe vahepeal, mis eesti keeles välja on antud. Ei tea, miks nad seda asja niiviisi on ajanud, et tõlkisidki esimese ja kolmanda. Ju sattus nii kätte. Või ei osanud nad teise osa pealkirja tõlkida. Mina ei oskaks. … Loe edasi “tahan lennata”

Ma hakkasin taas kord McCaffrey’t lugema – Dragonquest seekord. Järjekorras peaks ta Perni-raamatutest teine olema ehk siis nende kahe vahepeal, mis eesti keeles välja on antud. Ei tea, miks nad seda asja niiviisi on ajanud, et tõlkisidki esimese ja kolmanda. Ju sattus nii kätte. Või ei osanud nad teise osa pealkirja tõlkida. Mina ei oskaks.

Aga nüüd tahan ma endale jälle kord lohet. Kuldset soovitavalt. Ma arvan, et ma kirjutan sellest jõuluvanale, kui aeg tuleb.

Täna hommikul jätkasin avastusretki Tartus ja sain teha hulka asju, mida polnud teinud kas üsna ammu või suisa mitte kunagi. Näiteks et kõndisin mööda varahommikust Kloostri ja Laia ja Rüütli tänavat (aga see oli nats isegi kurb, sest polnud ettekäänet ega aega HTG uksest sisse astuda… ega võimalustki, sest uks on nüüd ju teise koha peal ja pole seega enam see…). Kõhklesin Rüütli tänava ja Raekoja platsi nurgal, kas võtta Küütri tänav või jõeäärne tee, ja valisin viimase. Ja muidugi hommiku highlight – vaade härmatanud Tartule Plasku 10. korruselt. See viimane oli midagi täiesti uut, seda ma pole kunagi varem näinud.

Aegajalt ma ikka mõtlen, et peaks hoolitsema selle eest, et igas päevas oleks midagi sellist, mida kunagi varem ei ole olnud.

Bussisõit Tallinna tagasi oli kah nagu… elu bussisõit. Tüür ja Hanson ja loheraamat ja Artemis Fowl ja natuke tööd ja natuke elu üle järelemõtlemist. Ja päike tegi akna taga põldudega imelisi asju. Selliseid värve polnud vanasti üldse olemaski.

Ahjaa, hommikuse Plasku ja pärastlõunase bussisõidu vahele jäi veel suur hulk vanu asju uues kuues ehk siis Tartu Terminaal. Mina olin nemad ära unustanud, aga nemad mind ei olnud. See oli kuidagi armas. Palju asju tuli meelde. Mõned asjad maailmas ju muutuvad, aga alati istub mõni bensiiniveoauto juht ja ootab, et ta volitus faksiga tuleks – see on selline asi, mis ei muutu:)

ja kui saatus sind on viind

Tegelikult võib aru saada neist inimestest, kelle meelest sügis on hea ja ilus. Jah, kui seda Tartust vaadata, siis ongi ju! Meil Tallinnas, junõu, on teistsugune. Enamasti. Tartu on üldse armsaks läinud vahelduse mõttes jälle. Ma ikka veel ei tahaks Tartus elada, aga pühapäevaseks jalutuskäiguks ideaalne. Täna leidsin hulga asju, mida ma polnud varem näinud: … Loe edasi “ja kui saatus sind on viind”

Tegelikult võib aru saada neist inimestest, kelle meelest sügis on hea ja ilus. Jah, kui seda Tartust vaadata, siis ongi ju! Meil Tallinnas, junõu, on teistsugune. Enamasti.

Tartu on üldse armsaks läinud vahelduse mõttes jälle. Ma ikka veel ei tahaks Tartus elada, aga pühapäevaseks jalutuskäiguks ideaalne. Täna leidsin hulga asju, mida ma polnud varem näinud:

* uus arvutuskeskus
* kirik arvutuskeskuse kõrval, mis Eleni väitel on seal aastast 1992. Ei usu ikka veel:P (hiljem: jah. Elen mõtles teist kirikut.)
* kivist teetõkete erinevad variandid – ma olin kilpkonni varem näinud, aga ilma londita elevante küll mitte!
* Kalevipoeg (eluaastad 1918-1920???)
* vahvad mänguväljakud Toomel (need olid seal enne ka, aga nad on sinna uusi ja huvitavaid ronimisasju juurde pannud)
* pisikesed lapsed, kes tulevad vastu ja ütlevad “tere”
* uus sild
* lillekujulised päevavarjud Atlantise ees

ja ilmselt sada muud asja. Ärge lööge. Ma tõesti pole jube ammu Tartus lahtiste silmadega käinud:)

I’ve got all my life to live

Ints ei ole enam eriti kollane. Jaa, mul oli kollane kass vahepeal. Mitte üleni, aga mingil märgataval määral. Nii juhtub, kui kass uksevärvimise ligi satub. Aga see kulub pikapeale maha, nagu näha. Hüvasti, kollane kass. (Ei, ma ei saanud seda ütlemata jätta.) Huvitav, kas see on kõigil tänapäeva noortel nii, et Gloria Gaynori “I Will … Loe edasi “I’ve got all my life to live”

Ints ei ole enam eriti kollane. Jaa, mul oli kollane kass vahepeal. Mitte üleni, aga mingil märgataval määral. Nii juhtub, kui kass uksevärvimise ligi satub. Aga see kulub pikapeale maha, nagu näha. Hüvasti, kollane kass. (Ei, ma ei saanud seda ütlemata jätta.)

Huvitav, kas see on kõigil tänapäeva noortel nii, et Gloria Gaynori “I Will Survive” ei seostu mitte 1970ndatega, vaid aastaga 2000 ja filmiga Coyote Ugly?

Iga kord, kui ma kohtan mõnd varem telekast nähtud inimest IRL, avstan ma, et ta on oluliselt lühem ja sugugi mitte nii lahe, kui saatest paistis. Varem ma arvasin, et peaks vähem telekat vaatama. Nüüd tekib tunne, et hoopis IRL peaks inimesi vähem vaatama…

ei suuda olla igamees siin ilmas ladvaõun

Ei saa jätta mainimata, et tänasest olen ma cafe.ee-s tavakasutaja. Omal soovil, vastupidiselt levinud arvamusele:) Ühesõnaga – oli tore, aga aitab ka. Nüüd saab mind ignoda. Kõik on õnnelikumad. Kas ma juba mainisin, et stiilipeod on vastikud?

Ei saa jätta mainimata, et tänasest olen ma cafe.ee-s tavakasutaja. Omal soovil, vastupidiselt levinud arvamusele:) Ühesõnaga – oli tore, aga aitab ka. Nüüd saab mind ignoda. Kõik on õnnelikumad.

Kas ma juba mainisin, et stiilipeod on vastikud?

Ma tahtsin veel rääkida sellest,

Ma tahtsin veel rääkida sellest, kuidas me Janega eile Aia tänava vürtsi- ja teepoes käisime. Me läksime sinna ideega osta natuke rohelist teed… ja veetsime seal pool tundi teed juues ja müüjanoormehega juteldes ja kulutasime lõpuks sadakond krooni maitseainetele. Vat see on müük:) Rohelist Earl Greyd, mida ma tahtsin osta, neil ei olnudki. Aga ma … Loe edasi “Ma tahtsin veel rääkida sellest,”

Ma tahtsin veel rääkida sellest, kuidas me Janega eile Aia tänava vürtsi- ja teepoes käisime. Me läksime sinna ideega osta natuke rohelist teed… ja veetsime seal pool tundi teed juues ja müüjanoormehega juteldes ja kulutasime lõpuks sadakond krooni maitseainetele. Vat see on müük:)

Rohelist Earl Greyd, mida ma tahtsin osta, neil ei olnudki. Aga ma sain punast martsipaniteed ja see oli äge.

See tee, mida noormees meile pakkus, oli ka punane ja seal sees oli kardemoni ja aniisi ja viie pipra segu ja asju. Palun tehke rohkem sellist teed ja selliseid poode, eks.

Nüüd ma tunnistan üles mõned

Nüüd ma tunnistan üles mõned jubedad asjad. Esiteks: ma ostsin täna endale KAKS paari saapaid. Teiseks: ma ei salli stiilipidusid. Kolmandaks: kui mul mingit infot hädasti vaja on, siis ma peaaegu kunagi ei suuda seda netist leida. See-eest olen ma meister sooritama teistele inimestele vajalikke otsinguid… asi seegi, ma arvan.

Nüüd ma tunnistan üles mõned jubedad asjad.

Esiteks: ma ostsin täna endale KAKS paari saapaid.
Teiseks: ma ei salli stiilipidusid.
Kolmandaks: kui mul mingit infot hädasti vaja on, siis ma peaaegu kunagi ei suuda seda netist leida. See-eest olen ma meister sooritama teistele inimestele vajalikke otsinguid… asi seegi, ma arvan.

Jaa. Mul on uus arvuti.

Jaa. Mul on uus arvuti. Ta on täiesti uus ja väga ilus. Ma pole veel jõudnud kõiki kaitsekilesid maha võtta, mis talle peale kleebitud on. Väga vahva. Nüüd ma pean installima messengeri ja winampi ja adaware ja… kõik need teised asjad. Ja ma pean endale USB-hiire hankima. Ma hakkan aru saama, miks räägitakse, et muutused … Loe edasi “Jaa. Mul on uus arvuti.”

Jaa. Mul on uus arvuti. Ta on täiesti uus ja väga ilus. Ma pole veel jõudnud kõiki kaitsekilesid maha võtta, mis talle peale kleebitud on.

Väga vahva.

Nüüd ma pean installima messengeri ja winampi ja adaware ja… kõik need teised asjad. Ja ma pean endale USB-hiire hankima. Ma hakkan aru saama, miks räägitakse, et muutused on valusad ja et vaja on change management’i.

kes on need, kel kaks pikka kõrva

Ma mõtlen viimasel ajal palju jänestest, sest ma loen seda jäneseraamatut. Watership Down. Tegelikult pole need jänesed, vaid küülikud – rabbits… aga mis vahe õieti on jänesel ja küülikul? Mina teadsin, et kodujänes on küülik. Ja metsik jänes on jänes. Aga tegelikult on vist olemas jänesed ja metsküülikud ja koduküülikud. Kodujäneseid ei olegi:P See on … Loe edasi “kes on need, kel kaks pikka kõrva”

Ma mõtlen viimasel ajal palju jänestest, sest ma loen seda jäneseraamatut. Watership Down. Tegelikult pole need jänesed, vaid küülikud – rabbits… aga mis vahe õieti on jänesel ja küülikul? Mina teadsin, et kodujänes on küülik. Ja metsik jänes on jänes. Aga tegelikult on vist olemas jänesed ja metsküülikud ja koduküülikud. Kodujäneseid ei olegi:P See on segane ja ma tahaks selles asjas kindlam olla.

Jäneseraamatutes on põhitegelasteks metsküülikud. Paar koduküülikut on ka, jäneseid ei ole, aga mõnede tegijamate küülikute kohta öeldakse, et “oli suur nagu jänes”.

Muide. Down tähendab lagedat kõrgendikku.

Mu arvuti viriseb (jälle), et tal pole trükkimiseks piisavalt kettaruumi. Mulle aitab. Lähen küsin uue.

c’est une chanson qui nous ressemble

Ma ei ütle midagi. Sest ma tahtsin kõigi asjade kallal viriseda ja kes seda virinat ikka kuulda tahab. Hea asi oli see, et täna hommikul oli natuke päikest. Elul vist siiski on mingi mõte?

Ma ei ütle midagi. Sest ma tahtsin kõigi asjade kallal viriseda ja kes seda virinat ikka kuulda tahab.

Hea asi oli see, et täna hommikul oli natuke päikest. Elul vist siiski on mingi mõte?

sinu ilu vaja, sinu rahu vaja mul on

Ma mõtlesin Vastuse välja. Ei, see ei ole 42. Ja Küsimus on ka teada. Question of Life, The Universe and Everything: “Kuidas sul läheb?” Vastus: “Loe mu blogi.”. Just nii mul läheb, sõna kõige otsesemas mõttes. Jah, mu elus on asju, mis siia kirja ei saa, aga neid ma Küsimuse esitajale tõenäoliselt ei räägi kah. … Loe edasi “sinu ilu vaja, sinu rahu vaja mul on”

Ma mõtlesin Vastuse välja. Ei, see ei ole 42. Ja Küsimus on ka teada. Question of Life, The Universe and Everything: “Kuidas sul läheb?” Vastus: “Loe mu blogi.”.

Just nii mul läheb, sõna kõige otsesemas mõttes. Jah, mu elus on asju, mis siia kirja ei saa, aga neid ma Küsimuse esitajale tõenäoliselt ei räägi kah. Vähemalt mitte esimese kümne minuti jooksul. Ja tegelikult ei taha keegi Küsimusele kümneminutilist vastust ju. Enamasti tahetakse hinnangut. Well, selle võite ise anda. Ma ei ole nõus oma elu hindama “heaks”, “halvaks” või “käib kahiks”.

Täna läks nii, et leidsin ideaalsaapad. Ainus häda, et need ei olnud minu ideaal. Need olid 14-aastase minu ideaalsaapad. Just selliseid oleksin ma siis tahtnud! Ja siis olid sellised moes ka, aga mul ei olnud siis 1500 krooni, et neid osta. Nüüd on. Ma oleksin äärepealt ostnud. Aga järsku tekkis tunne, et ma vist ei ole enam see, kes ma 10 aasta eest olin, ja et äkki ma ikkagi tahan mingeid teistsuguseid saapaid nüüd. Kehtestasin endale kolmepäevase järelemõtlemisaja.

Ma teen nii mõndagi oma elus sellepärast, et ma oleksin neid asju tahtnud teha, kui ma olin 14. See oli lahe aeg, sest ma teadsin siis täpselt, mida ma tahan, ja ma tahtsin nii kohutavalt palju. Nii palju, et ma pole 10 aastaga jõudnud oma tollaseid soove ära täita:)

Ilmselt tahan ma praegu ka palju, aga nüüd on lihtsam oma tahtmisi ellu viia ja siis nad ei jõuagi kasvada nii suureks, et neid tähele paneks ja 10 aastat hiljem meenutada suudaks.

and it’s hard to hold a candle

Ja siis nad kõik kirjutavad, kuidas nad sügist armastavad… Sellega ma ei suuda kaasa minna. Kogu aeg on pime. Kogu aeg on külm. Enamasti on märg. Hommikuti on raske ärgata. Õhtuti on hirm magama jääda. Õunapuud tahavad akna taga lendu tõusta ja ma ei usalda neid. Kust mina tean, kuhu nad lennata kavatsevad ja mida … Loe edasi “and it’s hard to hold a candle”

Ja siis nad kõik kirjutavad, kuidas nad sügist armastavad… Sellega ma ei suuda kaasa minna. Kogu aeg on pime. Kogu aeg on külm. Enamasti on märg. Hommikuti on raske ärgata. Õhtuti on hirm magama jääda. Õunapuud tahavad akna taga lendu tõusta ja ma ei usalda neid. Kust mina tean, kuhu nad lennata kavatsevad ja mida seal teha? Parem on ärkvel püsida ja valvata.

See on nagu Liisi Ojamaa luuletuses. Kuigi temal oli talv.

Kylm on sinu sees & sinu ajas
päewad läbi linnas jooxed ringi
öösel käiwad kuused ymber maja
kägistawad ärganute hingi
Liikumatult waikselt lebad woodis
igas hingetõmbes aimub palwet
libade wõi miilitsate moodi
kuused peawad akna taga walwet
Räägitaxe keskööl nõrkuseni
hundid sööwad sydalinnas kasse…

Kui waid elax selle kewadeni
Kindla peale ära armux tasse

Õnneks on magamistuba üleni sooja värvi. Eriti kui lamp põleb. Aga mul on vaja kardinaid, et need koledad õunapuud sisse ei vaataks öösiti. Ja tänavalatern. Tahaks seda Harry Potteri stiilis tänavalaternakustutajat.

Punane sall. See on mu kõige soojem sall. Ja see ei sobi ühegi mu jopega. Sügis ja talv on need aastaajad, kus ei saa eriti palju hoolida sellest, kuidas välja näed. Kui hakata ilule ohvreid tooma, võib kogemata elu ohverdada.