Kuu: veebruar 2004

e che sospiri la libertà

Päris mitu aastat on mind vaevanud see küsimus, et kas filmi “Noorus on ilus aeg” (“Lust och fägring stor”) muusika hulgas on tõesti Händeli “Lascia ch’io pianga”. Sest noh, ma kuulsin seda Händelit uuesti alles aastaid pärast filmi nägemist ja polnud kindel, kas mul on õigesti meeles. Aga nüüd ma leidsin Ekspressi telekavast filmi originaalpealkirja … Loe edasi “e che sospiri la libertà”

Päris mitu aastat on mind vaevanud see küsimus, et kas filmi “Noorus on ilus aeg” (“Lust och fägring stor”) muusika hulgas on tõesti Händeli “Lascia ch’io pianga”. Sest noh, ma kuulsin seda Händelit uuesti alles aastaid pärast filmi nägemist ja polnud kindel, kas mul on õigesti meeles. Aga nüüd ma leidsin Ekspressi telekavast filmi originaalpealkirja (tõsi küll, seal oli viga sees ja just selles ainsas rootsikeelses sõnas, mis mulle võõras oli:P) ja tegin paar päringut ja näe, ongi.

Filmi tasub vaadata, kes veel näinud ei ole.

lähme sõidame kogu öö on veel ees

Publiku nõudmisel tänased teabeminutid: miks enne pidur ja siis sidur? (Info on kogutud läbi aastate erinevatelt sõiduõpetajatelt ja esitatud ilma igasuguse irooniata. Samas tundke end vabalt ja vaielge vastu, kui oskate või tuju on.) Esiteks: siduri peal ei tohi ilmaasjata tallata. Sidur kulub iga kord, kui teda vajutada. Seega kõigepealt pidurda, siis mõtle, kas üldse … Loe edasi “lähme sõidame kogu öö on veel ees”

Publiku nõudmisel tänased teabeminutid: miks enne pidur ja siis sidur?

(Info on kogutud läbi aastate erinevatelt sõiduõpetajatelt ja esitatud ilma igasuguse irooniata. Samas tundke end vabalt ja vaielge vastu, kui oskate või tuju on.)

Esiteks: siduri peal ei tohi ilmaasjata tallata. Sidur kulub iga kord, kui teda vajutada. Seega kõigepealt pidurda, siis mõtle, kas üldse on vaja sidurdada. Mitte nii, et sidur alla ja siis pidurdame ja siis vahetame lõpuks käiku ka, kui juhtub vaja olema.

Teiseks: nii ka ei tohi, et kõigepealt sidur alla, siis käik välja, siis sidur vabaks (et ei tallaks liigselt ja pole ju mõtet ka enam) ja siis on pidurdamiseks aega küll. Ehkki minu meelest on nii suht mõnus teha. Aga näe, vabakäiguga sõitmine ei ole ohutu. Auto pole juhitav. Libedaga ei tohi kohe kindlasti niiviisi teha ja ka muidu tuleks mõelda sellele, mis saab, kui ootamatult mingi ohtlik olukord tekib, näiteks kui keegi tagant hooga tuleb ja sisse kipub sõitma.

Mina tegin oma lähikonnas rahvaküsitluse ükspäev ja ei leidnud ühtegi naisterahvast, kes enne pidurit vajutaks. Mehed mõned ikka olid. Kokkuvõtteks: juhiluba ma enne pensioniiga ilmselt ei saa, aga kui saan, siis sõidan nagu vanem mees!

shiny happy people

Kas keegi on aru saanud, mis saab elektroonilise kuukaardi kasutuselevõtul neist bussidest, kus juht ukse peal kõigi sisenejate pileteid kontrollib? Muidu hakkab ju olema nii, et kui kontroll tuleb, siis näitad talle pileti asemel ID-kaarti ja tema kontrollib isikukoodi järgi, kas sul pilet on. Aga kas meie bussis (ja näiteks kõigis ekspressides) tekib nüüd ukse … Loe edasi “shiny happy people”

Kas keegi on aru saanud, mis saab elektroonilise kuukaardi kasutuselevõtul neist bussidest, kus juht ukse peal kõigi sisenejate pileteid kontrollib? Muidu hakkab ju olema nii, et kui kontroll tuleb, siis näitad talle pileti asemel ID-kaarti ja tema kontrollib isikukoodi järgi, kas sul pilet on. Aga kas meie bussis (ja näiteks kõigis ekspressides) tekib nüüd ukse peale kümneminutine saba igas peatuses, et bussijuht saaks kõigi sisenejate isikukoodid kuhugi sisse toksida? Või mis värk on?

my head speaks a language i don’t understand

Ma olen vahel näinud selliseid unenägusid, kus mul on auto ja ma ei mäleta, kuhu ma selle parkinud olen ja otsin seda siis mööda linna taga. Öö otsa. Aga eile oli selline autounenägu, mida võib vist luupainajaks nimetada. Oli nii, et mu emal oli auto ja ta ei tahtnud seda ise juhtida ja siis mina … Loe edasi “my head speaks a language i don’t understand”

Ma olen vahel näinud selliseid unenägusid, kus mul on auto ja ma ei mäleta, kuhu ma selle parkinud olen ja otsin seda siis mööda linna taga. Öö otsa. Aga eile oli selline autounenägu, mida võib vist luupainajaks nimetada. Oli nii, et mu emal oli auto ja ta ei tahtnud seda ise juhtida ja siis mina pidin seda tegema ja asusin õhinal asja kallale, sest ma ju oskan autot juhtida:) Aga kõik asjad olid valesti. Juhiiste oli liiga kaugel taga ja ei käinud ettepoole ja ma ei ulatunud pedaalideni. Üldse oli parempoolse rooliga auto:) Peeglid näitasid kuhugi metsa ja reguleerida ei andnud. Ühtegi liiklusmärki ei olnud. Kogu aeg tulid teised autod keset teed vastu ja ma sain aru, et ma sõidan ühesuunalise liiklusega tänavatel vastassuunas. Jube hirm oli ja ma muudkui mõtlesin, et millal ma ometi kohale jõuan (ma muide ei teadnud, kuhu ma sõitma pean, ja mingi täiesti võõras linn oli), aga ikka ei jõudnud ja pidi edasi sõitma. Ja nii terve öö:(

Öelge veel, et see sõiduõppimine on mu närvikava terveks jätnud:P

(muidu mul läheb nii, et ma olin sunnitud sõiduõpetajat vahetama ja uus ei lase mind enne eksamile, kui ma hakkan käiku vahetama nii, et kuulda ei ole, ja harjun vajutama pidurit enne kui sidurit. mis tähendab ilmselt, et mitte kunagi.)

see kõik mis ei tapa tuult mu purjedele annab

On olemas see uute teksaste tunne – kui saad kanda pükse, mis pole veel kordagi pesus käinud, täiesti teistmoodi on need ju jalas. (Kuigi teksatootjad soovitavad esimese asjana pesta, et siis pidid püksid paremini vastu pidama, aga ma olen nõus uute teksaste tunde nimel ohverdama kuni 6 kuud oma pükste elueast). Ja siis on olemas … Loe edasi “see kõik mis ei tapa tuult mu purjedele annab”

On olemas see uute teksaste tunne – kui saad kanda pükse, mis pole veel kordagi pesus käinud, täiesti teistmoodi on need ju jalas. (Kuigi teksatootjad soovitavad esimese asjana pesta, et siis pidid püksid paremini vastu pidama, aga ma olen nõus uute teksaste tunde nimel ohverdama kuni 6 kuud oma pükste elueast).

Ja siis on olemas uue plaadi tunne. Kui ostad plaadi, sest sulle meeldib see esitaja või sulle meeldib mõni konkreetne lugu sealt albumilt – noh, kõiki lugusid enamasti ju ei tea ette. Ja siis hakkad kuulama. Esimesel korral panedki tähele ainult neid lugusid, mille pärast plaadi ostsid. Võibolla teisi isegi ei kuula alguses, vajutad muudkui forward nuppu. Siis lased juba teisi lugusid ka, aga need tunduvad kõik nats ühesugused ja mitte nii head, kui need, mida enne teadsid. Aga pikapeale tuleb see hetk, kus kõik lood on juba tuttavad ja saad aru, millised sulle tegelikult kõige rohkem meeldivad. Jõuad teksti kuulata ja mõnele ümised kaasa.

Pool aastat hiljem sama plaati riiulist võttes võib olla väga hea, aga seda uue plaadi tunnet ei saa enam kunagi tagasi.

maybe i’m guilty

Kas see blogikommentaaridesse spämmi postitamine käib mingite robotitega või teeb keegi seda käsitsi? Jubedalt on ära tüüdanud. Kuhugi mitme kuu vanuste postide külge pannakse, et ma tähele ei paneks, aga ma ikka leian üles:) Kas ma saan mingeid IP-sid kuidagi ära blokeerida või mis ma tegema pean, et nad järele jätaks, ah?

Kas see blogikommentaaridesse spämmi postitamine käib mingite robotitega või teeb keegi seda käsitsi? Jubedalt on ära tüüdanud. Kuhugi mitme kuu vanuste postide külge pannakse, et ma tähele ei paneks, aga ma ikka leian üles:) Kas ma saan mingeid IP-sid kuidagi ära blokeerida või mis ma tegema pean, et nad järele jätaks, ah?

me koos me koos all noore kahvatu kuu

Eile õhtul, kui ma laulmast koju tulin, oli taevas selge. Miks ta ei oleks võinud selge ja tähti täis olla seal Võrtsjärve ääres reede ja laupäeva öösel, sellest ma ei saanudki aru. Aga noh. Ma vaatasin Orioni, juba mitmendat korda viimase kuu aja jooksul või nii, ja mõtlesin, et ma ei ole varem elus eriti … Loe edasi “me koos me koos all noore kahvatu kuu”

Eile õhtul, kui ma laulmast koju tulin, oli taevas selge. Miks ta ei oleks võinud selge ja tähti täis olla seal Võrtsjärve ääres reede ja laupäeva öösel, sellest ma ei saanudki aru. Aga noh. Ma vaatasin Orioni, juba mitmendat korda viimase kuu aja jooksul või nii, ja mõtlesin, et ma ei ole varem elus eriti Orioni üldse näinud. Tartus ei ole Orioni. Tartus oli Väike Vanker, täpselt meie õue kohal, keeras end ainult aastaajale vastavalt natuke ringi. Aga nüüd on Tartu maantee kohal Orion ja õhtul koju tulles jääb see paremat kätt ja sirab kenasti.

Kodus mängisin tähekaardiga. Meil on selline mõnus tähekaart, mitme kettaga, mida saab pöörata ja siis vaadata, kuidas tähed Eestis tõusevad ja loojuvad ja kuidas kellaajad ja aastajad ringi käivad, selline suht filosoofiline värk. Töötab väga hästi. Ma tean nüüd, et praegusel ajal, veebruari keskel, tõuseb Orion juba kella nelja ajal õhtul (nojah, aga siis ei ole veel pime ja me ei näe) ja loojub kell kolm öösel. Selline lugu siis.

Ma arvan, et Orion on mu uus lemmiktähtkuju.

ma olen kuul

Mu juuksur rääkis, kuidas ta filmides näitlejate soenguid vaatab. Vahel muud ei vaatagi. Trammis ja tänaval vaatab vähem – ainult siis, kui ilusal inimesel on kole soeng, paneb tähele. Sellest ajast, kui ma hakkasin kampsunit kuduma, vaatan mina inimeste kampsuneid. Et mis kude ja kuidas kokku õmmeldud ja nii. Jube põnev on. Aga tegelikult ei … Loe edasi “ma olen kuul”

Mu juuksur rääkis, kuidas ta filmides näitlejate soenguid vaatab. Vahel muud ei vaatagi. Trammis ja tänaval vaatab vähem – ainult siis, kui ilusal inimesel on kole soeng, paneb tähele.

Sellest ajast, kui ma hakkasin kampsunit kuduma, vaatan mina inimeste kampsuneid. Et mis kude ja kuidas kokku õmmeldud ja nii. Jube põnev on. Aga tegelikult ei peaks tööajast sellist asja tegema, sest ma pean hoopis kuulama, mida need inimesed mulle räägivad, mitte vaatama, mis neil seljas on:)

Minu professionaalne kretinism avaldub põhiliselt selles, kuidas ma räägin. Riskihaldus ja projektijuhtimine ees ja taga. Muidu ei pane tähelegi, aga kui ma uude seltskonda satun (nagu nüüd viimati nädalavahetusel), siis teevad inimesed mu sõnakasutuse kohta märkusi. Enamasti vist mitte kiitvaid. Kõige hullem on see, et mida rohkem ma joonud olen, seda hullemaks läheb – sõnu “elimineerima” ja “jätkusuutlik” ma kaine peaga tegelikult ei kasutagi:)

aga laulu jätta ma ei saa ei saa

Jupile tänud pulgakommivihje eest. Üle ootuste lõbus oli;) Hommikusöögi kõrvale sai Smilersit ja Võrtsjärvel andis uisutada küll, ehkki jää ei olnud just nii väga sile kogu aeg ja lume alt ei saanud aru, millal täpselt ta ei ole sile:) Me kukkusime mõned korrad. Ja kalamehe lähedal hakkas jää ragisema ja me kartsime ja tulime tagasi. … Loe edasi “aga laulu jätta ma ei saa ei saa”

Jupile tänud pulgakommivihje eest. Üle ootuste lõbus oli;)

Hommikusöögi kõrvale sai Smilersit ja Võrtsjärvel andis uisutada küll, ehkki jää ei olnud just nii väga sile kogu aeg ja lume alt ei saanud aru, millal täpselt ta ei ole sile:) Me kukkusime mõned korrad. Ja kalamehe lähedal hakkas jää ragisema ja me kartsime ja tulime tagasi.

Me muidugi laulsime. Pilli saatel ja maki saatel ja filmi saatel ja a cappella, igat moodi, ühel häälel ja mitmel. Kui ma iganädalaste kooriproovideta veel suudaksin elada, siis kooripidudeta küll ei suudaks – sellest ajast, kui ma muudele laulmisega pidudele ei satu… Ja, mis seal salata, viisipidav seltskond on boonuseks.

Vahel ma tahaks kirjutada asju ja siis ma ei saa, sest ma ei tea, kes siin lugemas käib. Inimesed on ka nii tobedad. Igasugused vanad tuttavad siis. Nad teevad kõik aeg näo, et nad ei loe mu blogi ja ei tea, et see on olemaski – ja ühel hetkel tuleb välja, et tegelt nad on kogu aeg lugenud. No misjaoks see tsirkus?