ja siis ma läksin hambaarsti juurde ja selgus, et mul mitte ei olnud lihtsalt hamba küljest kild ära, vaid see hammas oli seestpoolt lihtsalt kuidagi… otsa saanud. Juurekanali ravi & stuff. Arvest mõtlen siis, kui see ükskord antakse, eks. Õnneks lugesin ma eile nõukogude lasteraamatut, kus selgub, et kangelane pole mitte see, kes läheb puuri … Loe edasi “what a day what a day”
ja siis ma läksin hambaarsti juurde ja selgus, et mul mitte ei olnud lihtsalt hamba küljest kild ära, vaid see hammas oli seestpoolt lihtsalt kuidagi… otsa saanud. Juurekanali ravi & stuff. Arvest mõtlen siis, kui see ükskord antakse, eks.
Õnneks lugesin ma eile nõukogude lasteraamatut, kus selgub, et kangelane pole mitte see, kes läheb puuri tiigrit taltsutama, vaid see, kes suudab olla virisemata, kuigi raske on. Kes ei tahaks olla kangelane.
Linnasõidueksamil kukkusin läbi.
Linnasõidueksamil kukkusin läbi.
Tegelikult olen ma täna läbi lugenud pool itiliisa arhiivi (mõnusalt ühes tükis, sai lugeda ka siis, kui tööasjus arvutil juhtmed tagant võetud ja asjalik nägu pähe tehtud). See on olemise ülemeelikuks teinud. Vahelduva eduga mõtlikuks ka. Pikk aasta on olnud. Pikk nädal ka.
Tegelikult olen ma täna läbi lugenud pool itiliisa arhiivi (mõnusalt ühes tükis, sai lugeda ka siis, kui tööasjus arvutil juhtmed tagant võetud ja asjalik nägu pähe tehtud). See on olemise ülemeelikuks teinud. Vahelduva eduga mõtlikuks ka.
Pikk aasta on olnud.
Pikk nädal ka.
Ahjaa. Täna tahan ma hoopis, et mul oleks käepärast aprillikuu, jalgratas ja Tartu.
Ahjaa. Täna tahan ma hoopis, et mul oleks käepärast aprillikuu, jalgratas ja Tartu.
Ükspäev väitis Merit, et märts olevat Eestis kõige päikesepaistelisem kuu. Olevat temal meelde jäänud kusagilt lapsepõlvest selline koolitarkus. Esmapilgul tundub see täiesti usutav, sest vaadake kui palju päikest on viimastel nädalatel olnud! Järele mõeldes, kuidas saab märtsis olla rohkem päikest kui näiteks juulis? Arvestades kasvõi päevade pikkuste erinevusega. The Weather Network räägib, et kuigi päikesepaistet … Loe edasi “but tomorrow may rain so i’ll follow the sun”
Ükspäev väitis Merit, et märts olevat Eestis kõige päikesepaistelisem kuu. Olevat temal meelde jäänud kusagilt lapsepõlvest selline koolitarkus. Esmapilgul tundub see täiesti usutav, sest vaadake kui palju päikest on viimastel nädalatel olnud! Järele mõeldes, kuidas saab märtsis olla rohkem päikest kui näiteks juulis? Arvestades kasvõi päevade pikkuste erinevusega.
The Weather Network räägib, et kuigi päikesepaistet tundides mõõdetuna jagub meil siin suvekuudesse siiski üle kahe korra rohkem (Tallinna kandis juuli 279 tundi vs märtsi 126 tundi), on märtsis tegelikult päris vähe päevi, kus sademeid oleks vähemalt millimeetri jagu. Tallinnas 8 ja Tartus 7 päeva kogu kuu kohta. See võiks ju väga üldiselt tähendada, et ülejäänud 23-24 päeva on päikeselised. Juuli-august ei saa küll nii hea tulemusega uhkeldada. Vat.
(Tegu on statistikaga aastatest 1961-1990. Ja kui kellelgi on mu interpretatsiooni kohta midagi asjalikku öelda, siis oleks ju tore:) Seda, et on olemas “pilves sademeteta ilm”, tean ma ise ka. Aga on ju huvitavad numbrid?)
Praegu ma olen nii tige, et ma tahaks mängida mingit eriti vägivaldset arvutimängu. Füüsiliselt asjade peksjat minust eriti ei ole. Nutta võiks ka. Tänase hate-listi tipus on kiuslikud inimesed. Need, kes on teiste vastu vastikud just for the fun of it. Ise nad reeglina on selle üle veel eriti uhked, et nad niisugused on. “Oh, … Loe edasi “c’est une histoire d’enfant une histoire ordinaire”
Praegu ma olen nii tige, et ma tahaks mängida mingit eriti vägivaldset arvutimängu. Füüsiliselt asjade peksjat minust eriti ei ole.
Nutta võiks ka.
Tänase hate-listi tipus on kiuslikud inimesed. Need, kes on teiste vastu vastikud just for the fun of it. Ise nad reeglina on selle üle veel eriti uhked, et nad niisugused on. “Oh, ma olen nii tegija, sest ma olen nii küüniline, nii irooniline, nii sarkastiline.” Oled-oled. Lihtsalt õelus on see:(
Ma suudan enamusest asjadest üle olla, aga otsesest alatusest eriti ei suuda. Veel.
Eilse hate-listi tipus olid inimesed, kes arvavad, et web on suurtähtlühend. Eile oli tegelikult ikka väga ilus päev…
Tänase päeva mõte on see, et ma pole teab kui ammu näinud enam hulkuvaid koeri ega kasse. Need, kes Mõigus ringi patseerivad, on mul kõik tuttavad… ma arvan, nad on isegi Tallinna elanikeregistrisse kantud:P Aga mujal on ka kõik koerad kaelarihmaga ja kassid, kui neid üldse näha on, on täiesti sellise olemisega, et neil on … Loe edasi “täna ei taha ma kiisust ei kutsust”
Tänase päeva mõte on see, et ma pole teab kui ammu näinud enam hulkuvaid koeri ega kasse. Need, kes Mõigus ringi patseerivad, on mul kõik tuttavad… ma arvan, nad on isegi Tallinna elanikeregistrisse kantud:P Aga mujal on ka kõik koerad kaelarihmaga ja kassid, kui neid üldse näha on, on täiesti sellise olemisega, et neil on kusagil kodu ja inimene või paar. Ma muidugi pole sattunud tükil ajal paneelmajade vahele, kus keldrikasse alati pesakondade kaupa on olnud…
Gonsiori tänaval ootas täna valgusfoori juures koos inimestega üks kaelarihmata koer, kelle kohta ma algul vaatasin, et see on nüüd vist kodutu. Ta hakkas punase tulega üle tee minema ja üks mees ütles talle, et ära mine veel. Koer ei läinudki ja mina olin rõõmus, et näe, ta on ikka peremehega koos. Siis vaatasin hoolikamalt – hmm, peremees oli küll täiesti kindlalt kodutu:) Pudelikoti, haisu ja muude iseloomulike parameetritega. Lõpuks ma ei saanudki aru, kas nad kuulusid selle koeraga kokku, sest teisel pool teed hakkasid nad nagu eri suundades minema.
Aga kas koos inimesega hulkuv koer on hulkuv koer? Kas kodutu koer on kodutu?
No ma ei saa tõesti, see Laulukarusselli asi läheb täitsa käest ära. Tänases saates oli ainult kaks lauljat, keda ma otseteed finaali EI saadaks. Ühte neist ainult selle tõttu, et ta laul oli liiga lihtne ja ei näidanud teistega võrreldes nii selgelt, kui hästi tüdruk tegelikult laulda oskab… Ja, noh, kui norida, siis ühe pliksi … Loe edasi “aga täna ei jõua ja homme ei saa”
No ma ei saa tõesti, see Laulukarusselli asi läheb täitsa käest ära. Tänases saates oli ainult kaks lauljat, keda ma otseteed finaali EI saadaks. Ühte neist ainult selle tõttu, et ta laul oli liiga lihtne ja ei näidanud teistega võrreldes nii selgelt, kui hästi tüdruk tegelikult laulda oskab… Ja, noh, kui norida, siis ühe pliksi saadaks finaali eel veel hääleseadja juurest läbi:)
Aga repertuaarivalikuga olid nad täna üldiselt superhästi toime tulnud. Just nimelt Ojakääru ja Ehalat ja Raadikut tulebki laulda, see on õige ja hea.
Ja mis värk sellega on, et kõik poisid, kes Laulukarusselli finaali satuvad, on võitnud üle-eestilise poiste lauluvõistluse? Kas seda võistlust korraldatakse iga kuu või milles asi?:)
Minu tänaseks lemmikuks jäi järjekordne noormees, kes suutis endas ühendada suurepärase kõrge hääle, pikad ilusad ripsmed, korraliku teismeliselaheduse ja sõnumi “you’re just too good to be true”. Karl-Jörgen. Tegelikult kindlasti mõned tüdrukud laulsid paremini, aga sellised kutid suudavad mind alati pimestada ja objektiivsus kaob hoobilt…
Kui ma julgeks religiooni teemadel avalikult sõna võtta, siis ma kirjutaks oma tänasest ideest selle kohta, kus Lutheril asjad valesti läksid ja miks oleks parem, kui piibel oleks jäetud maakeeltesse tõlkimata. Ja muudest asjadest, mis mu mõtetes sellega seonduvad. Aga ma ei julge:) Seda kirikulõhe asja pole ma ka ikka veel jõudnud selgeks teha endale. … Loe edasi “kari suvalisi tobedusi reas mõni paberil ja mõni olgu peas”
Kui ma julgeks religiooni teemadel avalikult sõna võtta, siis ma kirjutaks oma tänasest ideest selle kohta, kus Lutheril asjad valesti läksid ja miks oleks parem, kui piibel oleks jäetud maakeeltesse tõlkimata. Ja muudest asjadest, mis mu mõtetes sellega seonduvad. Aga ma ei julge:)
Seda kirikulõhe asja pole ma ka ikka veel jõudnud selgeks teha endale.
Ma tean nii imelikke asju vahel. Ja teisi asju jälle ei tea, mida võiks teada. Näiteks on mul peas saksakeelne meieisapalve (eestikeelne ka muidugi) ja ladina keeles Ave Maria ja enamus missatekste (või kuidas neid gloriaid ja credosid ja agnusdeisid ja asju kutsutakse üldise nimega?), aga jah, ma ei tea eriti täpselt, kes ja milleks neid kasutab ja mida teevad need, kes ei kasuta. Ma tean, milline on Bosnia-Hertsegoviina rahvastiku etniline jaotus, aga ei teadnud eilseni, kus täpselt on Afganistan:P (oeh, mul on ikka piinlik selle viimase pärast). Ma tean OSI seitsmekihilise mudeli kõigi kihtide nimesid, aga ei tea, kummale poole tulemüüri käib veebiserver. Mõttetu tsikk, ausalt!
Lehes kirjutatakse ka, et esmaspäeval ei tohi tööga üle pingutada. Võtan siis asja kergelt ja tegelen enesetäiendamisega alal, milles end tõelise võhikuna tunnen. Lähis-Ida poliitiline kaart nimelt. Õppimiseks hea, aga seal on hulgas natuke liiga palju Aafrikat, mis ei ole täna teemaks. Testimiseks hea, aga suudab tekitada kõvasti süü- ja piinlikkustunnet, kui mööda paned:) “Where … Loe edasi “hallid päevad kui vaid püüad küll nad kirkaiks läevad”
Lehes kirjutatakse ka, et esmaspäeval ei tohi tööga üle pingutada. Võtan siis asja kergelt ja tegelen enesetäiendamisega alal, milles end tõelise võhikuna tunnen. Lähis-Ida poliitiline kaart nimelt.
Õppimiseks hea, aga seal on hulgas natuke liiga palju Aafrikat, mis ei ole täna teemaks.
Testimiseks hea, aga suudab tekitada kõvasti süü- ja piinlikkustunnet, kui mööda paned:) “Where is Afghanistan? No, that’s Iraq, try again” – on ju piinlik?! Ma ei eksi enam elu sees Iraagi asukohaga kaardil, ma luban!
Kui Lähis-Ida on selge, võib testida ka oma teadmisi muudest maailmajagudest. Näiteks lõdvestuseks väike Euroopa, 111 punkti 111-st:)
Ongi lõuna käes:P
whatever 