with eyes that looked like ice on fire

Kui ma kodust välja tulin, siis paistis kuu ja isegi enamus varju oli veel alles.

Harju tänavale jõudsin parajasti siis, kui päike tõusis. Kust ma tean – sest Toompeal heisati lippu ja mängiti hümni. Ma jäin täitsa seisma ja kuulasin, sest nii ilus oli ja ma jälle mõtlesin, kui tore on, et vabariik püsib.

Pärast vaatasin kohvikuaknast seda päikeseasja edasi. Puud läksid järjest kollasemaks ja mulle tuli jälle meelde, kuidas sügis oskab ilus olla. Ja taevas oli taeva karva sinine:)

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s


%d bloggers like this: