Arvake, kes ootas täna hommikul minuga koos peatuses trolli? Mina ootasin putka ees ja tema putka taga ja me tegime mõlemad hoolikalt näo, et me ei tunne teineteist, kuigi tegelikult tunneme väga hästi. Mio oli see. Minu tobe kass, noh. Tegelikult on see päris jube, sest ma tõesti lootsin, et ta vabatahtlikult üle Endla tänava … Loe edasi “there’s no more rabbits in my hat to make things right”
Arvake, kes ootas täna hommikul minuga koos peatuses trolli? Mina ootasin putka ees ja tema putka taga ja me tegime mõlemad hoolikalt näo, et me ei tunne teineteist, kuigi tegelikult tunneme väga hästi.
Mio oli see. Minu tobe kass, noh.
Tegelikult on see päris jube, sest ma tõesti lootsin, et ta vabatahtlikult üle Endla tänava ei lähe, aga ilmselgelt ei ole nii hästi:(
Laulupeod minu elus.
1990. a. üldlaulupidu – esimene laulupidu mu jaoks üldse, laulsin lastekooris. Ja oli vist esimene uue Eesti Vabariigi laulupidu ja ajad olid üldse, nagu nad olid – kõik oli tohutult ilus ja isamaaline:) Ma ausõna mäletan peast iga viimast kui laulu, mida seal laulsime. Klassikalised laulupeolood nagunii, aga tol aastal olid kavas ka nt Siimeri “Homme” ja Eespere “Ärkamise aeg”, mida sel aastal jälle lauldakse. Lastekooridel olid Naissoo “Mu kodu” ja Vinteri “Tootsi tantsulugu” ja Eespere “Kodu on püha” ja siis veel mingi pooleestikeelne, poolingliskeelne “Hümn vabadusele”. Oli ka veel mingi venekeelne laul valgest kasest, mida meie koor lihtsalt ei õppinud:) Dirigentidest oli Lennart Jõela kõigi pisikeste tüdrukute täielik lemmik.
1991. aasta “Laulusillad” – see oli mingi veider eesti-ameerika laulupidu vist? Mäletan maskotti, helihargiga rohutirtsu:) ja mäletan, et kavas oli “Land of Hope and Glory”.
1993. a. noorte laulupidu – Ehala “Vitsalaul” ja “Kodulaul” olid igatahes suured hitid ja Rannapi “Pisike puu” oli vist ka tookord. Ja lastekooridel oli ka üks eriti õudne laul “Koolimelanhoolia”, mida me kõik vihkasime:) Aga lauludest olulisemad olid tol peol küll muud asjad. See oli mu jaoks esimene laulupidu, kui ma koos koorikaaslastega mingis Õismäe koolis ööbisin, seni olin ikka kuskil vanaema juures olnud. Mistap on üsna loogiline, et esimese proovipäeva lõpus ostsime me paari klassiõega trollipeatuse putkast kolm purki Koff IV B õlut, peitsime need hoolikalt kellegi vihmajopesse ja jõime õhtul hiljem kuskil seal koolimajas ära. Minu meelest oli see mu elu esimene teadlik alkoholitarbimine, sealtmaalt läkski kõik käest ära:) Juba pühapäeva õhtul, kui kõik tartlased erirongiga tagasi koju viidi, jõime sama seltskonnaga igatahes Balti jaamas putka taga longerot (no see oli tolle aja trendijook mäletatavasti) ja pärast rongis olime hullult ülemeelikud ja flirtisime enast nooremate poistega. Arvestades sellega, et me olime ise 13, oli see ju paras saavutus:P
1994. a. üldlaulupidu – kuna ma tol suvel vahetasin kooli, siis teoreetiliselt olin ma peol MHG lastekooriga, aga tegelikult hängisin suurema osa ajast vist juba HTG segakoori seltskonnaga… Tolle peo hitid olid Tõnis Mägi “Koit” ja “Palve”. Ja tollel peol juhtus see, kui me suutsime Vabaduse väljakult häälega Õismäele ööbimiskohta sõita – mingi kaubik võttis meid peale ja sinna kaubikusse mahtus meid ikka mõnikümmend. Juht ise ka imestas. Ma loodan, et ma ikka liigilaulude ajaks ka lavale jõudsin (ikka veel olin lastekooris siis, sest sel ajal neidudekooride kategooriat veel polnud, ja lauludeks olid mingid Buratino-laulud, mida tuli iniseva “nukuhäälega” laulda), aga konkreetsem mälestus sellest puudub:)
1997. a. noorte laulupidu – kuulge, oli ikka tol aastal laulupidu? Ma ei usu, et ma seal käisin, aga ma ei oska arvata, miks nii:( Sest see oleks olnud mu senise elu ainus võimalus käia peol segakoooriga. Me ju isegi õppisime HTG segakooriga neid “Viimse reliikvia” laule, jah, see oli ikka laulupeonoot, kus nad olid – aga ainus esitus, mida ma mäletan, oli mu enda lõpuaktusel. Võibolla see oligi gümnaasiumilõpetamise ja ülikooliastumise pärast, et ma sellele peole ei jõudnud? Müstiline igatahes.
1999. a. üldlaulupidu ja 2002. a. noorte laulupidu – need olid need õnnetud peod, mida ma käisin KUULAMAS, sest ma ei laulnud sel ajal ise üheski kooris. Miks ei laulnud, see on eraldi lugu. Igatahes võin nentida, et laulupeol publikuks olla on väga-väga nukker ja paha, kui korragi oled seal laval olnud… Seda ma sel 2002. a. peol ka mingile tuttavale kurtsin, mispeale tuttav soovitas mul TTÜ naiskoori minna. Ja ma siis kohe sügisel läksingi.
2004. a. üldlaulupidu – see pidu sai küll nii ära blogitud, et ma ei oska rohkem enam midagi öelda:) minu esimene täiskasvanulaulupidu, aga ega ma väga täiskasvanulikult käituda küll ei jõudnud seal…
2007. a. noorte laulupidu – stay tuned…
Palun öelge mulle keegi, kus müüakse Esko talu jogurtit? Ma olen seda leidnud ainult ühest poest maailmas ja see pood asub Sakus ja ma ei ela Saku lähedalgi mitte:( See on muidu seesama pood, kuhu ette on hea auto parkida, kui Saku-Kasemetsa-Kiisa rajale rulluisutama minna. Poe nimi ei jää mulle kunagi meelde. Jogurt ise on … Loe edasi “tell them it’s me who made you sad tell them the fairytale gone bad”
Palun öelge mulle keegi, kus müüakse Esko talu jogurtit? Ma olen seda leidnud ainult ühest poest maailmas ja see pood asub Sakus ja ma ei ela Saku lähedalgi mitte:(
See on muidu seesama pood, kuhu ette on hea auto parkida, kui Saku-Kasemetsa-Kiisa rajale rulluisutama minna. Poe nimi ei jää mulle kunagi meelde. Jogurt ise on selline kiloses ämbris (ei, ma tean, et ämber ei saa olla kilone, vaid pigem liitrine, aga kilo jogurtit ei ole ju vist terve liiter?), ilma igasuguste paksendajateta ja väga maheda maitsega. Ilmselt umbes samasugune kui Pajumäe jogurt, aga seda viimast pole ma tegelikult söönud, sest ka seda ei suuda ma Tallinna poodidest leida (nende kohupiimad on küll olemas).
Sellise retsepti leiutasin täna:
värskeid maasikaid
maitsestamata jogurtit
jääd
maasikasiirupit (või kuidas iganes kutsuda seda asja, mis jääb järele, kui keedad moosi ja riisud hoolega vahtu ja sul pole vahukulpi, mistõttu vahukauss on lõpuks ääreni täis ja pärisvahtu on seal kausi peal ainult sentimeetrine kiht, ülejäänu on… maasikasiirup)
Saumikseriga segi. Juua, kui on palav ja janu.
Tegelikult ma arvan, et ma ahvisin selle retsepti limonaadikino jäätisekokteiliurkast maha:)
Kuna rokkfestivalid, alkohol ja muud noorte inimeste meelelahutused mulle enam üldse pinget ei paku, olen viimasel ajal pühendunud põhiliselt kokakunstile. Käin paar korda nädalas turul, ostan igasugust maltsa kokku ja siis surfan ööd otsa veebis, et teada saada, kuidas sellest maitsev ja tervislik toit teha. Siinkohal valik mu viimase aja lemmikleidudest:
Thredahlia: kuidas ise jogurtit teha
Thredahlia: põld-võõrkapsas, spargel ja spinatiomlett (muide, “põld-võõrkapsas” on mu uus lemmiksõna eesti keeles!)
Thredahlia: kodune müsli
Katt: maailma parim läätsesupp (ma panin tomatimahla asemel purustatud tomatite konservi. ja räägivad, et sama asi kookospiima ja ingveriga on ka hea – peab proovima.)
Nami-nami: hapuoblikasupp
Ükspäev proovisin ära suusõnaliselt saadud vihje ja marineerisin kanafileed Võhu meeveinis. Kõlbas grillimatagi süüa, grillituna oli lausa hea. Okei, ma teen sellest korraliku retsepti ka teile:
1 kg kanafileed
1 pudel meeveini
soola
Segada sool veini sisse, valada kanafilee tükkidele. Lasta ca 1 ööpäev marineerida. Grillida või praadida pannil.
Täna keetsin maasikamoosi ka – ma tean küll, et moosi keeta pole sügavkülmikuajastul üldse enam popp, aga mulle meeldib, noh. Tegin hea hapu moosi, rabarberite ja kaneeli ja inveriga.
okei, te nagunii ei usu, aga selle Rabarocki kõige kõvem elamus (kui mitte muusikalises, siis emotsionaalses mõttes igatahes) mu jaoks oli kuulda superstaari-Rivot hevikaraoket laulmas:P festival pole milleski süüdi ja kui ma järele mõtlen, siis olid Clawfinger ja Pain ja Mr Lawrence ja Laibach kõik väga head… aga mul ei tekkinud hetkekski seda tunnet, et … Loe edasi “once you had a dream just like the people outside”
okei, te nagunii ei usu, aga selle Rabarocki kõige kõvem elamus (kui mitte muusikalises, siis emotsionaalses mõttes igatahes) mu jaoks oli kuulda superstaari-Rivot hevikaraoket laulmas:P
festival pole milleski süüdi ja kui ma järele mõtlen, siis olid Clawfinger ja Pain ja Mr Lawrence ja Laibach kõik väga head… aga mul ei tekkinud hetkekski seda tunnet, et elada on ikka äge.
psühholoog ütles mulle hiljuti, et nii vana inimene nagu mina ei peagi enam vaimustust tundma.
see on ka ilmselt vanaduse märk, et Clawfingeri viimase lisaloo ajaks olin ma juba telgis ja magamiskotis, sest mul oli tunne, et muidu oleksin surnuks külmunud. ja see, et Laibachi ajal väsis selg ära ja hakkas valutama. muidu see nende hümnikava mulle meeldis väga.
kokkuvõttes tundub mulle, et Rabarockilt nii tagasi tulla, et ükski lihas ei valuta, päikesepõletust ega külmetust pole ja hääl on alles, on puhas piletiraha raiskamine. enam nii ei taha.
Värske Arvutimaailma vahelt (see on mul töö juurde tellitud) pudenes välja mingi Auto Leht (no just nii on siia peale kirjutatud, tutvumishind 9.90). Tunnen, et olen langenud räigete stereotüüpide ohvriks. Et kui arvutitest tahab lugeda, siis tahab autodest ka? Jama! Ma tahan hoopis tsiklilehte (ja kas ma juba ütlesin teile, et ma müün sügisel auto … Loe edasi “mida ütleb süda ja sosistab suu”
Värske Arvutimaailma vahelt (see on mul töö juurde tellitud) pudenes välja mingi Auto Leht (no just nii on siia peale kirjutatud, tutvumishind 9.90). Tunnen, et olen langenud räigete stereotüüpide ohvriks. Et kui arvutitest tahab lugeda, siis tahab autodest ka? Jama! Ma tahan hoopis tsiklilehte (ja kas ma juba ütlesin teile, et ma müün sügisel auto maha ja teen A-kategooria load saadud raha eest? Uku tuleb ka. kui keegi veel mu gängiga liituda tahab, andke teada).
edit: okei, AMi esikaanepoisil on tsikkel, see leevendab probleemi natuke:)
Teadlased (eriti sõltumatud) on ikka mu lemmikud. Sihuke avastus! Teadlased jõudsid järeldusele, et teismelised ei mõtle enne tegutsemist eriti.
Teadlased (eriti sõltumatud) on ikka mu lemmikud. Sihuke avastus!
Teadlased jõudsid järeldusele, et teismelised ei mõtle enne tegutsemist eriti.
Hommikul vara läksin kontorilähedasse kohvikusse plaaniga üks latte hankida ja sinna kõrvale midagi süüa. Kohvikus tervitas mind tavapärase teenindajanäitsiku asemel aga üks häbelik jahuse põllega noormees, kes nentis nukralt, et pannkoogi oskab ta mulle küll küpsetada, aga lattet pole elus teinud ja ei pruugi hakkama saada. See tüdruk, kes lattet teha oskab, jäävat aga täna … Loe edasi “ja kõik mis teen on neile pühendatud”
Hommikul vara läksin kontorilähedasse kohvikusse plaaniga üks latte hankida ja sinna kõrvale midagi süüa. Kohvikus tervitas mind tavapärase teenindajanäitsiku asemel aga üks häbelik jahuse põllega noormees, kes nentis nukralt, et pannkoogi oskab ta mulle küll küpsetada, aga lattet pole elus teinud ja ei pruugi hakkama saada. See tüdruk, kes lattet teha oskab, jäävat aga täna hommikul hiljaks.
Niisiis serveeriti mulle kõigepealt tavaline kohv piimaga, vabandustega ja maja kulul; siis ilmus hilinenud näitsik pannkoogiga ja pakkus, et latte võib ta mulle nüüd tagantjärele teha. Kah maja kulul.
Lõuna ajal läksin kontorilähedasse pubisse ja tellisin ühe kahest päevasupist. Hetke pärast tuli müüjatädi ja kurtis häbelikult, et see supp on otsas ja kas ma oleksin nõus teise supi võtma. Olin nõus küll ja täiesti valmis kahe supi hinnavahe kinni maksma, aga sellest keeldus tädi kiiresti.
35 krooni kokkuhoidu ja päev pole veel poole pealgi! Mõtlen juba, kuhu õhtul sööma minna:)
whatever 