ei teagi, kas kallis jõuluõhtu on sobiv hetk, et rünnata elevanti toas, aga mul on nüüd tõesti kõik muud teemad otsas, millest ma kirjutada plaanisin. nii et see küsimus, mida te kõik kindlasti korduvalt olete endalt küsinud, aga viisakate inimestena minult mitte: millest sa elad ja kaua veel, kui palgatööd ei tee?
lühike vastus: säästudest ja mitte enam väga kaua. peaks küll jälle tööle minema varsti. ainult et… ma ei taha. üldse. ikka veel.
rääkige parem teie mulle: kas te käite tööl/teete tööd ja kui, siis miks?
kui raha pärast ei peaks, kas te siis teeks sama tööd edasi, teeks mõnda muud tööd (millist, miks) või teeks lihtsalt… midagi muud (mida, miks)?
kui te tööl ei käi, siis kas sellel mingeid varjukülgi ka tundub olevat?
kas armastus tuli Vargamäele?
whatever 
Käin tööl lisaks sellele, et raha ja tervisekindlustust on vaja, sest mulle hullult meeldib mu töö ja tõesti, teeks seda (natuke) isegi ilma kahe eelneva kasutegurita. Sellel tööl on mõte ning lisatasu tuleb vahel kallistustes ja isejoonistatud kaartides.
A muidu kui keegi mulle maailmas ringireisimise ja sellest kirjutamise eest maksaks, siis see sobiks ka kenasti 🙂.
Mitte tööl käies hakkasid mind häirima tarbetusetunne – et ma ei tee midagi, mis oleks tõeliselt oluline. Lõpuks tekkisid igavus ja rahutus. Perenaise-või aiapidajasoont mul väga pole ja ma ei jaksa nii palju lugeda ka kui sina.
Aga pool aastat oli väga mõnus kodus olla. Oleks veel puhanud, kui selle eest oleks raha makstud.
Ma ei käi tööl – tõlgin kodus ja annan vahetevahel tantsutunde (ja siis on veel oma Tartu trupi juhendamine, millest ma ei teagi, milleks see liigitada – üks võimalik määratlus on “see on minu katselabor”). Kahtlustan, et teeksin samu asju ka siis, kui raha poleks vaja, sest ma tajun töötamise ja raha saamise seost nagunii nõrgalt. Valdavalt võtan mingi töö teha ikkagi sellepärast, et keegi palus ilusti või tegi mingi põneva ettepaneku või mulle endale tundus, et vohh, äge asi teha; rahasaamistegevus on arvete kirjutamine ja vat see on jube tüütu.
Tõlkimine on küll suhteliselt tavatöö moodi – tuleb üsna regulaarselt peale, tavaliselt langeb päeval samale ajale. Aga ma märkasin nüüd vahepeal, kui oli tunne, et peaks jõuluks koristama, et ma teen tööd meelelahutuseks. Või jokutamiseks. “Peaks koristama, aga ei viitsi, oot-oot, tglt on ju tõlkida vaja!” Et kui on mingi rahutus ega tea, mis endaga pihta hakata, siis natuke tööd ju ikka võib.
Ma ei tea, kas mu vastust on vaja, kõik ju teavad =)
aga jah, endiselt
* muidugi kirjutaksin, see on mu elu, mitte töö, ma olen seda piisavalt täiesti või peaaegu tasuta teinud, et teada
* mitte midagi muud ei jaksaks ja ei jaksagiiii
* töövõimetoetus hoiab hinge sees
Mina ei käi palgatööl juba 6a. Jäin lapsehoolduspuhkusele, siis kenasti ajastatud teine otsa ning tagasi kevadel ei läinud. Oleks koroonast 1k varem osanud eriolukorda aimata, äkki oleks läinud ka?
Kodus olles sai oma firma asutatud, see on jõudumööda arenenud ja nüüd nii ongi. Koguaeg olen tööl ja samas olen oma aja peremees. Huvitav paradoks…
Aga kõik just sellepärast, et armastus tuli Vargamäele.
Kui raha (st süüa-juua, katust pea kohale, tervisekindlustust) poleks vaja, siis jätaks päeva pealt töö katki. Kui veel mõni aeg tagasi mõtlesin, et kas ma ikka suudaks olla kogu aeg nii, et mingit ühiskondlikku kasu ei tooda, siis nüüd olen veendunud, et rõõmus ja rahulik mina, kes saab veeta aega lugedes ja looduses ja peenras ja sporti tehes ja kududes ja uusi asju õppides, on (vähemalt lähi)ühiskonnale kordades meeldivam kui 10-12 tunni kaupa arvutiekraani külge kleepunud, pidevalt väsinud ja kärssavate ajudega isik.
Nii et põrgusse see ühiskondlik kasulikkus ja rohkem töövaba aega kõigile!
aplaus! nii tõsi!
Töötan – sealsamas, sa tead küll.
Ma kirjutan Ingridile umbes 66% ulatuses alla. Mulle pmst meeldib töö nii üldises plaanis kui minu oma konkreetselt. Nii et koduperemeheks jääda ma ei soovi. Aga ma tahaks seda tööd teha oluliselt vähem. Tolle koroona-aja “vabatahtlik reede” värk sobis mulle näiteks täiesti imeliselt. Ma nautisin 2020 suve sajaga.
Ma võtan nüüd sinu siinse sissekande ja Adrian Asheri (ehk mäletad) tihedalt korratud “work smarter, not harder” ja aasta 2021 ja proovin nad kuidagi kokku paigutada.
See on vist suht selline popular opinion, et kui raha oleks väga palju, siis midagi tahaks teha ikka, aga tahaks selle juures märksa suuremat vabadust. Ehk et palun mulle üks poole kohaga töö. Muidu mu töö mulle meeldib (tõlgin-toimetan), nii et seda võiks rikkana teha mingi vabatahtliku tööna, MTÜde aitamiseks vms.
Käin tööl. Töö on ilmne sinekuur, 20 . staažiaastaga välja teenitud.
Ei naudi, kuigi olen oma töös siiski väga hea. Kui miljoni võidaks, kaoks nagu paha õhk ja teeks mingit füüsilist rügamist nõudvat pealtnäha mõttetut tööd ning naudiks iga viimast kui minutit.
Miljon uu, kuhu sa jääd, meil on ju kohtamine kokku lepitud?