Eilne Cinematic Orchestra meenutas mulle taas kord, et suurim oskus elus on õigel hetkel vait jääda. CO ei tabanud õiget hetke ära paraku.
Aga film mulle meeldis. Seal oli NII palju tramme! Nüüd ma saan aru, et tollal polnud Moskvas mingi probleem trammi alla jääda – isegi ilma Annuška ja päevalilleõli abita:)
whatever 